Hollandi valitsus algatas telekampaania „tõmba juhe seinast“, mis hoiatab vaatajaid liigse elektritarbimise eest. Riigis on olukord sedavõrd tõsine, et uusi tehaseid ja isegi elamukvartaleid ei saa rajada. Nii juhtub, kui mõtlemisvõimeta roheideoloogid elektriga tegelema hakkavad.
Holland on ehe näide sellest, kuidas tuule- ja päikesemajandus ei too mitte energiajulgeolekut, vaid hoopis kaose. Riik on ennast uhkelt nimetanud taastuvenergia lipulaevaks: igal kolmandal kodul päikesepaneel, avamere tuulepargid kasvavad nagu seened pärast vihma ja elektriauto laadijaid on rohkem kui kusagil mujal Euroopas. Aga mis on tulem? Elektrikatkestused, võrgu ülekoormus, majade ja ettevõtete ehitamine seiskub, sest pole võimalik uusi liitumisi võrku teha.
Roheideoloogid räägivad meile pidevalt “rohepöörde” võitudest, aga ei räägi, mis juhtub siis, kui päike paistab ja tuul puhub korraga. Elekter voolab üle, võrku ei mahu, ja lõpuks peab tootja peale maksma, et ta üldse saaks oma elektrit võrku anda. Nii maksab tarbija kinni nii tuulikute seismajäämise kui ka paneelide ületootmise.
Teisalt – kui tuult ja päikest ei ole, ei ole ka elektrit. “Tõmba juhe seinast,” soovitab Hollandi ametlik kampaania inimestele, et vältida võrgu kokkuvarisemist. Esialgu paariks tunniks, aga liigutakse suunas, kus tarbida saad ainult siis, kui loodus lubab. Maksma pead aga ka siis, kui elektrit tegelikult ei ole.
Elektrisüsteemid ehitati ajal, mil olid suured juhitavad elektrijaamad – gaas, põlevkivi, tuumaenergia. Need andsid kindla tootmise ja nende järgi rajati tugev ülekandevõrk. Täna aga sunnitakse energiat võrku seal, kus juhtmeid ja liine ei ole, ning tagajärg on “liiklusummik”. Professorid ja spetsialistid ütlevad otse: tegemist on väga kalli probleemiga, mille lahendamine võtab aastaid ja miljardeid. Ning kõik see arve pannakse lõppkokkuvõttes tarbija maksta. Eestis näeme sama trendi. Kui on palju päikest või tuult, langeb hind nulli või muutub lausa negatiivseks – osa tuulikuid pannakse seisma. See ei ole “tasuta elekter”, vaid raiskamine, mille eest maksab ühiskond tervikuna. Elering räägib “kompensatsioonidest tootjatele”, aga mis see muud on kui maksumaksja raha pumpamine ületootmise kinni maksmiseks? Selle asemel, et rajada mõistlikke, juhitavaid ja töökindlaid tootmisvõimsusi, mängitakse poliitilise roheagendaga, mis paneb kogu elektrisüsteemi surve alla. See kõik on märk, et Euroopa on läinud vales suunas.
Energiat ei saa juhtida loosungitega ega tuulikutega, mis seisavad just siis, kui neid kõige rohkem vaja oleks. Kui tahame kindlat ja taskukohast elektrit, on vaja loobuda utoopilistest roheunistustest ning toetuda juhitavale, töökindlale ja inimestele jõukohasele energiatootmisele – mitte loota tuule ja päikese meelevalda.
Evelin Poolamets, Riigikogu liige (EKRE)
Vaata lisaks: