Ukraina sõja algusest saati on Eesti võimulolijad ennast sõjatule valguses poliitiliselt soojendanud, tollane peaminister Kaja Kallas saavutas koguni suure populaarsuse, enne kui sisepoliitiline allakäik selle hävitas – see, kuidas oma tegevust reklaamiti, oli võimuparteide poliitiline leib.
Paljud inimesed korraldasid samas ise Ukraina abistamist, näiteks EKRE Riigikogu saadik Anti Poolamets. Inimesed andsid rindemeestele abi ega mõelnudki, et nende julgeolek võiks ohus olla. Riik paraku väristab jalga.
ERR kirjutab: “Kaitseminister ei avalda julgeolekukaalutlustel, millistele Eesti ettevõtetele on antud rahalist toetust Ukraina abistamiseks. Kokku on ettevõtteid finantseeritud kahe aasta jooksul 200 miljoni euro eest. “Julgeolekukaalutlustel pole Ukraina abipaketi raames välja valitud ettevõtete nimed avalik info,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur ERR-ile.”
Inimesed abistavad Ukrainat avalikult, aga kaitseministeerium kardab oma tegevust avalikustada. Järsku on tegu hirmuministeeriumiga?
Tõenäolisem on siiski see, et kaitseministeerium peidab India mürsuskandaali taustal otsi vette. Kõik salastatakse ja nii ei saa keegi teada, kuhu raha tegelikult läks. Igal juhul kirjutab ka peavoolumeedia: “300 miljonit Ukraina aitamise kaitseraha läheb nagu mutiauku, keegi ei tea ja keegi ei räägi.”
Postimees kirjutab: “Sadade miljonite Ukraina aitamiseks mõeldud eurode kasutamine on täielikult salastatud. Kahtlustatakse, et Eesti kaitsetööstuse arendamise asemel käib vahendusfirmade toetamine. Programm ei rahulda Eesti kaitsetööstust ega ka Ukrainat. /…/ “Me jagame suvaliselt ning salaja 100 miljonit aastas mingite Eesti firmade vahel laiali ning seda Ukraina aitamise sildi all,» ütleb üks kõrge Eesti riigiametnik väga kriitiliselt RKIKi veetava Ukraina aitamise, umbes 100 miljoni eurose aastamahuga (0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust) programmi kohta. /…/ tuleva aasta taotlusvooruga ulatub kogusumma seega juba 300 miljoni euroni.”
Kuna Eestis käib põhjendamata salastamine juba ammu ja nüüd kaitstakse sellega juba korruptiivseid tehinguid. Ukraina korruptsioon on aitamise kaudu levinud ka Eesti võimustruktuuridesse, sest see ühiskond ei reageerinud piisavalt Johanna-Maria Lehtme esimesele kuriteole.
Uued Uudised
