Ettevõtja Indrek Neivelt kirjutab oma sotsiaalmeediapostituses sellest, kuidas Reformierakond jätkab pärast enam kui kaheaastast valitsemist ja majanduslikku allakäiku endiselt varasemate valitsuste süüdistamist.
“Valetamisel ei ole enam otsa ega äärt. Juba pikemat aega räägivad koalitsioonipoliitikud, et Jüri Ratas on kõikides eelarve probleemides süüdi. Faktikontrolli ei tehta. Aga õnneks on Vilja Kiisleri intervjuus väga head küsimused:
Vilja Kiisler: “Kes juhtis kahte eelmist valitsust? Õige, Reformierakond. Kui midagi on hästi, siis see on teil enda teene, aga kui halvasti, siis on süüdi Jüri Ratas, koroona ja sõda. See on ju nõme?”
Tulevane rahandusminister Võrklaev: “Faktid räägivad enda eest. 2016 tuli Jüri Ratas valitsuse etteotsa ja eelarve hakkas minema allamäge. Kui Martin Helme oli rahandusminister, sööstsime suurde rahanduse auku.”
Vilja Kiisler: “Teil on olnud kaks valitsust aega vigu parandada.”
Vastaja: “Kui Keit Pentus-Rosimannus oli rahandusminister, hakkasime august välja ronima. Energiakriis, sõda ja kaitsekulude suurenemine muidugi lõi rahandust. Kaitsekulude suurendamisel ligi poole miljardi euro võrra pole rahandusministril teha muud kui otsida kokkuhoiukohti.”
Nüüd faktidest: Jüri Ratas oli peaminister novembrist 2016 kuni jaanuarini 2021.
Martin Helme oli rahandusminister 2019 aprill kuni 2021 jaanuar.
Keit Pentus-Rosimannus oli rahandusminister 2021 jaanuar kuni oktoober 2022. Ehk Pentus-Rosimannus osales ka 2023. aasta eelarve tegemisel.
Nüüd eelarve positsioonid SKT-st:
2017 -0.5%
2018 -0.6%
2019: +0.1%
2020: -5.6% ( 1. nn. koroona-aasta)
2021: -2.4%
2022: -0.9%
2023: rahandusmnisteeriumi prognoos on -4.3% (defitsiit 1.66 miljardit).
Aga see on kõigest prognoos
2020. aastal oli pealtnäha meil suur miinus, aga see oli üks väiksemaid Euroopas. Ja majanduse langus oli meil 2020 üks väiksemaid. Selle eest peaks valitsejaid hoopis tunnustama.
Kui me vaatame meie riigi võlga ja eelarve tasakaalu, siis meil on kuni selle aastani kõik väga hästi. Isegi liigagi hästi. 2-3% defitsiiti pole meile mingi probleem. Isegi kui intressid on tõusnud, jäävad need endiselt alla inflatsioonile ja probleeme ei ole.
Kui enne valimisi oleks küsitud mandaati kaitsekulutuste tõstmiseks ca 400 miljonit aastas (1% SKT-st) , siis see mandaat oleks saadud. Oleks pidanud ühiskonnas läbi arutama, kas selle maksavad kinni tarbijad (tõstame käibemaksu), tulude saajad (tulumaksu tõstmine) või varade omanikud (kinnisvara maks). Või nagu Leedu plaanib pankadele ajutiselt suuremat kasumimaksu. See oleks olnud väga hea diskussioon.
Aga kõik see süüdistamine, kuidas Ratas on kõik ära rikkunud ja hirmutamine a´la Kreeka. Ja jutt, et nemad tulevad ja teevad korda…
Vanarahvas ütles, et “valel on lühikesed jalad”. Ka tõejärgsel ajastul.”