Läti peaminister Andris Kulbergs ütles välja selle, mida paljud on Rail Baltica kohta juba ammu kartnud: 2030. aastaks ei jõua seda valmis ehitada ükski Balti riik. Kui see on nii, tuleb inimestele ausalt öelda, mis seisus projekt tegelikult on, kirjutab Postimehes ettevõtja Heiki Hallik.
“Rail Baltica ümber käiv jutt on jõudnud punkti, kus enam ei tea, kas nutta või naerda. Alguses räägiti reisijatest, siis kaubast, siis rohepöördest, siis Euroopa ühendusest, siis regionaalarengust. Nüüd räägitakse sõjalisest staatusest. Kui üks jutt enam ei kanna, võetakse järgmine,” räägib Hallik.
Sotsiaalmeedias kommenteerib seda artiklit teine tuntud ettevõtja Indrek Neivelt.
“Väga hea kokkuvõte Rail Balticu saagast.
Müüdid, kellele ja milleks seda raudteed vaja, on kogu aeg muutunud. Alguses räägiti rongiga Berliini sõitmisest, siis Vilniusesse ja Riiga sõitmisest. Vahepeal oli raudteed vaja kauba vedamiseks ja seejuures enamus kaupa pidi tulema Venemaalt. Kõige absurdsem oli veel see, et kui kahtlesid, et miks peaks Eesti maksumaksja Vene kauba vedamisele peale maksma, siis nimetati sind Kremli-meelseks.
See projekt on algusest peale olnud Euroopa toetuste saamise projekt. Majanduslikku sisu pole seal kunagi olnud. Nüüd rääkis Läti peaminister välja, et Euroopast toetuse saamiseks pidi mahud suureks valetama ja seetõttu valmivad nendele suureks paisutatud mahtudele vastavad jaamahooned. Ja need on väga suured.
Igal juhul oleme praegu väga rumalas olukorras. Tänaseks on kõigile selgeks saanud, et Berliini ja Varsavisse saab lennukiga kiiremini ja odavamalt. Vilniusesse ja Riiga tuleks sõita ümberistumisega. Seda muidugi juhul kui lätlased meie piirini raudtee valmis ehitavad. Kaupa, mida rongiga vedada, praktiliselt ei ole.
Aga töö käib suure hooga. Varsti saab rongiga Papiniidule sõita ja Kohilasse läheb siis kaks erineva laiusega raudteed. Sellega peaks Kohila Guinnessi raamatusse saama.
Draamateater saab teha etenduse raudtee ehitamisest ja seda stsenaariumit kannataks kindlasti müüa teistes Euroopa riikides.
Tegelikult on olukord ikka väga kurb ja tänaste otsustajate nahas ei taha küll olla. Artikli autor Heiki Hallik soovitab, et kasu oleks aususest. Sellega olen ma 100% nõus.”
Allikad: Postimees ja sotsiaalmeedia