Kui võimupoliitik räägib kriisist, siis tasub tähele panna, kas ta annab sõnumeid edasi loosungite keeles või selgitab asjalikult – Kaja Kallas eelistab esimest.
Olukord Eesti koroonarindel on kehv, nagu selgitab Postimees: Eestisse on jõudnud praeguseks kokku 141 510 doosi vaktsiini, samas valitseb jätkuvalt ebakindlust, sest näiteks kui eelmisel nädalal ei tulnud Modernat, siis sellel nädalal pole Eestisse jõudnud AstraZeneca.
Tervise- ja tööminister Tanel Kiik Keskerakonnast ütles, et Eesti vaktsineerimise tempo tõuseb ikka. “Pole ühtegi vaktsiinitootjat, kes oleks püsinud korralikult tarnegraafikus,” lisas Kiik. “AstraZeneca pidi see nädal tooma üle 25 000 vaktsiinidoosi, siis see muutus 16 000 peale ning nüüd viimane info, et sellel nädalal ei tulegi ja toovad järgmisel nädalal.”
Mida aga teeb peaminister Kaja Kallas, kes arutas neljapäeval Euroopa Liidu liidrite videokohtumise esimesel päeval EL-i riigipeade ja valitsusjuhtidega murettekitavat olukorda Euroopas seoses uute väga nakkavate viirustüvede levikuga ning kiiremat vaktsiinide kasutuselevõttu?
BNS-i uudisest jäävad kõlama loosunglikud lõigud: “Epidemioloogiline olukord valmistab kõigile suurt muret, eriti uute nakkavamate viirusetüvede leviku tõttu. Peame ühelt poolt jätkama piirangute koordineerimisega liikmesriikide vahel ja teisalt kiirendama vaktsiinide kasutuselevõttu,” rõhutas Kallas. /…/ Ta väljendas toetust Euroopa Komisjoni tegevuskavale.”
Kallas tõi esile, et Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide nimel sõlmitud eelostulepingud vaktsiinitootjaga on olnud parim valik. “EL-i poolt ühiselt läbi räägitud lepingud on kõigile liikmesriikidele taganud võrdse juurdepääsu vaktsiinidele, sealhulgas väikeriikidele nagu Eesti,” sõnas peaminister.
“Samas on ülioluline, et vaktsiinitootjad oma kohustusi Euroopa ees täidaks ning seetõttu tervitame kõiki komisjoni tegevusi, mis aitavad kaasa vaktsiinide tootmisvõimsuse suurenemisele.”
Nagu näitab Postimehe uudis, on olukord vaktsiinitarnetega halb ja nagu näitab omakorda BNS-i uudis, jätkub Kaja Kallasel ainult tühje, reaalsusele vastukäivaid kiidusõnu Brüsseli isandate aadressil. See tõestab, et Kaja Kallas ei ole võimeline vajadusel häält tõstma, nõudma kokkulepete täitmist, juhtima tähelepanu kitsaskohtadele ja võitlema Eesti huvide eest.
Tegu on Eesti emissaride puhul väga tavalise käitumisega Euroopa Liidu struktuurides – kogu aur läheb Brüsseli kiitmisele, Eesti huvide eest kardetakse seista. Eriti paistab see silma Reformierakonna poliitikute puhul – ka Paeti, Ansipi, Mihkesoni ja paljude teiste juttudes on esikohal eurolojaalsus, Eesti huvide eest seismist ei paista kusagilt välja. Mingil moel nad seda kindlasti teevad, kuid aitab karmimast sõnast Euroopa Komisjoni poolt, kui hammaste näitamise asemel tuleb alandlik saba liputamine.
Kuivõrd Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on vaja inimesi, kes ka Brüsselis Eesti huvide eest seisaks, isegi kui seda tehes tekivad konfliktid – nõudlikud saavad alati rohkem kui alandlikud, kellele poetatakse näpuotsatäis. Peaminister Kaja Kallas jätkab Reformierakonna joont, kus peremehi ei tohi pahandada, neid tuleb kiita ja siis ehk märgatakse ka müts peos seisjat.