Pärast esmaspäevast terrorirünnakut Austrias pealinnas kõlavad taas hukkamõistud, veendumushüüded, et meid ei saa terrorismiga hirmutada, ja kaastundeavaldused – ometigi ei muutu Euroopas suurt midagi.
Terroriakti on hukka mõistnud Euroopa Liit ja paljud maailma riigid, kuid vähemalt esimeselt võiks küsida – mida te olete teinud, et islamiterrorismi piirata? Ja jutt ei käi jõustruktuuride julgeolekumeetmetest, vaid massimigratsiooni piiramisest.
Oli ju Prantsusmaa Nizza kirikuründaja septembris Tuneesiast Itaalia Lampedusa saarele jõudnud paadipõgenik, kes läks sealt kohe edasi naaberriiki ja kuu aega pärast kodumaalt lahkumist sooritas jälgi tapatöö otse pühakojas.
Üle Vahemere tulevad iga päev kümned sõjamehe väljanägemisega noored mehed ja Lääne-Euroopa võtab nad vastu, Saksamaa kuulutab isegi, et neil on ruumi küllaga – seda Kreeka Moria laagripõletajate puhul.
Kui Euroopa ei lõpeta massimigratsiooni soosimist, siis saab Viini ja Nizza sündmustest “uus normaalsus” ning Vana Maailm hakkab elama nagu Iisraeli ja Gaza piiril.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on midagi islamismi vohamise vastu ette võtnud, kuid samas ongi see karmi käe kasutamine osaliselt uue rünnakulaine algatajaks, eriti pärast Macroni jõulisi väljaastumisi islamiseparatismi vastu ja Charlie Hebdo prohvet Muhamedi pilapiltide uustrükki. Nüüd pole Macronil enam muud teed, kui seista kindlalt Prantsusmaa tõeliste euroopalike väärtuste eest.
Vähemalt Saksamaa hukkamõist kõlab väga õõnsalt, sest see riik ei näi küll Araabiast ja Aafrikast lähtuvat sisserännet piirata tahtvat. Sellised hukkamõistud on väga tuttavad juba Charlie Hebdo esimesest rünnakust ning Pariisi Bataclani ja Brüsseli veresaunade aegadest – ja ikkagi jõudis Euroopa sinna, kus ta täna on.
Mida rohkem on Euroopas suuri moslemikogukondi ja mošeesid, seda enam on võimalusi nii radikaliseerujatel kui ka elukutselistel pühasõdalastel. Koroonapandeemia ja kliimameetmed neelavad ka arenenud maadelt tohutuid summasid, Lääne-Euroopa ei suuda migrante enam poputada, ning sotsiaalsed vastuolud hakkavad üha uusi pühasõdalasi kujundama.
Eestil on Euroopa praegustest sündmustest väga palju õppida. Meil ei ole veel suurt moslemikogukonda ja mošeed ning hädavajalik on, et neid ka ei tuleks.
Kuna Eesti lööb kaasa mitmes missioonis, kus me oleme või olime islamismi vastu (Mali, Afganistan, Iraak), siis pole võimatu, et meid valitakse sihtmärgiks kättemaksuks osalemise eest USA juhitud koalitsioonis võitluseks Islamiriigi (IS) vastu, nagu Austria puhul oli, ja ka lihtsalt seetõttu, et me ei oska oma liberaalse “avatuse” juures veel ohtu teravalt tunnetada.
Austria kantsler Sebastian Kurz ütles meediakanalile ORF, et ründajad olid tugevalt automaatrelvadega varustatud ning nende ettevalmistus oli professionaalne. See tähendab, et Islamiriik kasutab lisaks pearaiujatest “üksikutele huntidele” ka sõjalisi üksusi.