Ütlus “impordid kolmandat maailma saad kolmanda maailma”, maksab Euroopas igas asjas: linnatänavatele on jõudnud tolle maailma sõjad ja vastuolud, rände lähteriikide kultuur(itus) võtab üle Euroopa kultuuriruumi ja majanduski hakkab langema nn arengumaade tasemele.
Haridustaseme järsu languse taga Lääne-Euroopas on massimigratsioon: koolides on massiliselt migranditaustaga inimesi, kes pole kodumaal saanud sellistki taset, et Euroopas õpinguid jätkata; väga suur protsent noortest migrantidest ei tahagi õppida, vaid on tulnud heaoluühiskonnast hüvesid saama.
Mida rohkem on koolides migranditaustaga lapsi ja noori, seda enam õppeedukus langeb. Suurt mõju avaldab kultuuriline taust, sageli on migrandiperedele läänelik õppesüsteem vastuvõetamatu. Suurbritannias ja Kanadas panevad moslemivanemad lapsed islamikoolidesse, sest neile on riiklikes koolides õpetatav sooideoloogia vastuvõetamatu.
Õpirännet aga kasutatakse peamiselt Euroopasse elama asumise eesmärgil, õpingud migrante tegelikult ei huvita. Ülikool lihtsalt käiakse läbi, saadakse ka mingi diplom, aga tasemel haridust mitte. Liberaalses süsteemis lastakse Kolmanda maailma tudengid, eriti aafriklased, eksamites läbi lihtsalt poliitkorrektsusest.
OECD andmetel ei ole mõnel Prantsuse ülikooli tudengil isegi mitte 10-aastase lapse kirjutamisoskusi.
Ainult 34% Prantsusmaal 2023. aastal ülikooliõpingutele registreerunud tudengitest said oma diplomi õigeaegselt, enamasti kolme aastaga. Umbes 46% tuleb kordus- või ümberõppes tudeerida neli aastat. Kolmandikul tudengitest õnnestub esimesel korral litsents kätte saada ja 59% saab selle tänu lisa-aastale.
OECD juhib tähelepanu sellele, et paljud tudengid, eriti mehed, ei lõpeta õpinguid ootuste ja koolituse tegelikkuse mittevastavuse või tudengitele pakutava toetuse puudumise tõttu.
Teine probleem: diplom ei tähenda alati oskusi. Viimased, eriti kirjutamis- ja matemaatikaoskused, on enamikus liikmesriikides viimase kümnendi jooksul seisma jäänud või vähenenud.
„Prantsusmaal on täiskasvanuid, kes on aastaid koolis ja mõnikord ka ülikoolis käinud ning kellel pole isegi 10-aastase lapse kirjutamisoskust,“ märkis OECD haridus- ja oskuste osakonna direktor Andreas Schleicher ettekande ajal.
Seega on 13%-l ülikoolilõpetajatest OECD hinnangul kehvad kirjaoskused. Prantsusmaal oli see näitaja PIAAC uuringu kohaselt 2023. aastal 8%.