Euroopa Komisjon avalikustas hiljuti uue suuremahulise kaitsefondi loomise plaani, mille eesmärgiks on relvahangete ühtlustamine ja tõhustamine Euroopa Liidus. Esialgu ei ole küll selge, mismoodi liikmesriigid seda fondi rahastama hakkavad, kuid Brüsseli plaan sisaldab ka Ukraina kaitsetööstuse järkjärgulist integreerimist EL-i suurematesse strateegiatesse, olgugi et Ukraina ei ole EL-i liige. Euroopa Liidu siseturu volinik Thierry Bretoni sõnul on strateegia Ukraina kaitsetööstusele kasulik ja aitab kaasa toodangu suurendamisele sarnaselt teiste Euroopa ettevõtetega.
Euroopa kaitseinvesteeringute programmi (EDIP) nime all esitatud plaan on senistest sarnastest ettevõtmistest tunduvalt ambitsioonikam. EDIP-i eesmärk on suunata EL-i kaitsepoliitika täiesti uutele alustele. Peamine strateegiline eesmärk on teha rohkem ühiseid relvahankeid ja osta relvi peamiselt Euroopa tootjatelt. 2030. aastaks peaks toimuma 40% kõigist relvaostudest ühiste hangete kaudu ja vähemalt 50% relvadest peaks tulema Euroopa tootjatelt.
Lisaks soovitakse vähendada ühiste kaitseprojektide ja hangetega seotud bürokraatiat, rahastada tööstusettevõtteid, mis jätkavad tootmist ka siis, kui nõudlus on madal, ning tagada tarneahelate turvalisus, eraldades raha teatud tootmisliinide kiireks ümberehitamiseks. Ja loomulikult on eesmärk aidata igal võimalikul viisil kaasa Ukraina kaitsetööstuse ülesehitamisele.
Reageerides kriitikale, mille kohaselt valmistub Brüssel EL-i kaitsepoliitika jätkuva tsentraliseerimise kaudu võimukaaperdamiseks, väitsid volinikud, et EDIP on seotud ainult rahaga ja kaitseotsused jäävad liikmesriikide pädevusse. „Meie pakume lihtsalt vahendeid,” ütles Breton.
Praegu ei meenuta EDIP siiski kuigivõrd hästi toimivat vahendit. Alustuseks tegi Euroopa Komisjon ettepaneku eraldada eelarvest 1,5 miljardit eurot, mis ei ole eriti suur summa. Bretoni sõnul on aga plaan saada kokku 100 miljardit eurot ja selleks on komisjonil mitmeid ideid. Ühe võimalusena on pakutud Euroopa ühtekuuluvusfondi ressursside kasutamist, ehkki see tähendaks ilmselt liikmesriikide iga-aastaste toetussummade vähenemist. Teise võimalusena on mainitud Euroopa Investeerimispanga laenupoliitika muutmist nii, et see sisaldaks ka kaitseinvesteeringuid. Lisaks kaalutakse uue ühislaenu võtmist, sarnaselt COVID-i taastefondile, ehkki kõigi liikmesriikide veenmine selles saab olema keeruline.
Üks asi on siiski kindel. Euroopa üritab praegu paaniliselt teha tasa seniseid puudujääke kaitseinvesteeringute vallas. See on kallis, eriti arvestades aktiivset sõjategevust Ukrainas, ja eurooplastel tuleb see kinni maksta. Mõte, et ka Ukraina on plaani kaasatud, võiks ju isegi tunduda arusaadavana, kui eesmärk oleks Ukraina kiire abistamine. Ent kuna tegemist on EL-i kaitsestrateegia ja tulevase heidutusega, siis ei pruugi plaan kõigile liikmesriikidele sugugi väga hästi sobida.
Täpsemalt tuleb plaan arutelu alla märtsi lõpus toimuval EL-i liidrite tippkohtumisel.
Allikas: The European Conservative