Euroopal läheb halvasti, rohepööre, massimigratsioon ja sõda Ukrainas on ära söönud tema rasvakihi ja alt tuleb välja luine reaalsus.
Saksamaa juhib langust
Vaatamata tagasihoidlikule teise kvartali majanduskasvule, mida toetasid tarbimine ja ELi fondid, on euroala majanduslik alus endiselt habras. Saksamaa, mis kunagi oli mandri arengumootor, on nüüd selle ankur – aeglustudes nõrga impordi ja tööstuse languse tõttu. Kogu EL tunneb selle mõju lainet.
Kasv toetub kunstlikele tugedele
Riigid nagu Taani, Rumeenia, Horvaatia ja Poola näitasid ajutist kasvu tänu ELi fondide süstidele ja kohalikule tööstuse laienemisele. Kuid need kasvud on kunstlikud – toetatud keskse rahastamisega, mitte jätkusuutliku riikliku tootmisega. Kui toetused kaovad, kaob ka hoog.
Tollitariifide ähvardused paljastavad sügavama haavatavuse
USA tollitariifid autodele ja farmaatsiatoodetele hakkavad rängalt lööma suuri ELi tootjaid. Isegi Taani, mis oli bloki parim esineja eelmisel kvartalil, on kärpinud oma tulevasi prognoose. Euroopa ekspordile orienteeritud mudel on üha enam väliskaubanduspoliitikate meelevallas – see on nõrga sisetootmise ja ülemäärase globaalsetest kaubandusteevõrkudest sõltuvuse tagajärg.
ELi majandusmudel on katki
Euroala on muutunud bürokraatlikuks lapitekkide piirkonnaks – toetatud fondidega, pidurdunud võlgadega ja avatud välisšokkidele. Tõeline jõukus nõuab tööstuse taassündi, riiklikku majanduslikku iseseisvust ja vabadust kujundada kasvustrateegiaid väljaspool Brüsseli jäiki raamistikke.
