Saksa ajaleht Berliner Zeitung võtab taas üles teema Kaja Kallase tühisuse osas, kirjutades „ELi ajaloo suurim ebaõnnestunud ametisse nimetamine: millega Kaja Kallas õigupoolest tegeleb?”
Artikli põhiseisukohad.
1. Kallas on tähtsatest läbirääkimistest kõrvale jäänud. Autor toob näiteks Soome presidendi Alexander Stubbi ja Norra peaministri Jonas Gahr Støre suhtluse Vladimir Putiniga. ELi välispoliitika juht selles ei osalenud.
2. Kallast ei peeta vajalikuks läbirääkimispartneriks. Autori hinnangul ei ole Moskva, Washington ega Peking näidanud erilist huvi tema kaasamise vastu.
3. Ukraina rahuläbirääkimistel puudub tal keskne roll. Artiklis osutatakse, et Kallast pole kaasatud mitmesse olulisse diplomaatilisse kohtumisse ning tema osalemist eelseisvatel kõnelustel ei eeldata.
4. Isegi ELi esindajaks võidakse valida keegi teine. Autor nimetab võimaliku läbirääkimisdelegatsiooni juhina Ursula von der Leyeni lähikondlast Björn Seibertit, mitte Kallast.
5. Kallase vastasseisuline välispoliitiline hoiak vähendab autori hinnangul ELi mõju. Ta kritiseerib Kallase suhtumist Venemaasse ning tema teravaid seisukohavõtte Hiina ja Donald Trumpi suhtes.
6. ELi välispoliitikal puudub autori arvates piisav ühtsus ja mõjuvõim. Kallase ametissenimetamist käsitletakse selle probleemi eriti ilmekana näitena.
Autori järeldus: Butylin peab Kallast üheks ELi ajaloo kõige ebaõnnestunumaks ametissenimetamiseks. Tema kriitika tuum on see, et Euroopa Liidul on välispoliitika kõrge esindaja, kuid otsustavatel diplomaatilistel läbirääkimistel tegutsevad teised ning Kallas jääb kõrvale.