Euroopa Parlament võttis teisipäeval suure häälteenamusega vastu mitteseadusandliku resolutsiooni, milles kutsub põhjalikult reformima varjupaiga andmise Dublini reegleid ning mõtlema riikidele alaliste pagulaskvootide kehtestamisele.
Euroopa Liidu varjupaigasüsteemi võimetus kasvavat pagulaste arvu efektiivselt hallata loob vajaduse nn Dublini reeglite põhjalikuks reformimiseks, öeldakse europarlamendi resolutsioonis.
Saadikud teevad ettepaneku luua varjupaigataotluste vastuvõtmise keskne süsteem EL-i tasandil, milles “võiks iga liikmesriigi jaoks ette näha teatud künnise, mis on seotud saabujate arvuga”.
Europarlamendis saadikud leiavad resolutsioonis, et varjupaigataotluste vastuvõtmise keskse süsteemi loomine EL-i tasandil võimaldaks paremini hallata suurenevaid pagulasvooge. Resolutsioonis toetatakse turvaliste ja seaduslike rändeteede loomist kolmandate riikide kodanikele EL-i sisenemiseks, et ära hoida nende langemist inimkaubitsejate ohvriks.
Saadikud märgivad resolutsioonis, et praegune süsteem ei võta piisavalt arvesse asjaolu, et ELi välispiiridel asuvad liikmesriigid on pagulasvoogude tõttu erilise surve all. EP liikmed nõuavad muudatusi, mis tagaksid vastutuse õiglase jaotuse ja taotluste kiire läbivaatamise.
Resolutsioonis kutsutakse liikmesriike täitma oma kohustusi, mis puudutavad varjupaigataotlejate ümberpaigutamist. Saadikud märgivad, et ainult väike osa 106 000 varjupaigataotlejatest, kes ootavad ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse, on tänaseks ümber suunatud. Pagulaste ümberasustamisega seoses on EL-il vaja siduvat ja kohustuslikku seadusandlikku lähenemisviisi, nii nagu on ette nähtud Euroopa Komisjoni rände tegevuskavas, rõhutavad saadikud.
“Rändeküsimusele ei ole kiiret lahendust. Meil ei ole vaja hädaabi lahendusi, vaid jätkusuutlikku lähenemist,” ütles üks raportööridest, Malta paremtsentrist Roberta Metsola, enne hääletust toimunud arutelul.
“Rändega ei pea võitlema, vaid seda peab haldama,” lisas teine raportöör, Itaalia sotsiaaldemokraat Kashetu Kyenge, rõhutades, et lahendus peab põhinema solidaarsusel ja vastutuse jagamisel.
Metsola ja Kyenge koostatud resolutsioon kiideti heaks häältega 459 poolt, 206 vastu ja 52 erapooletut.
Euroopa Komisjon on hetkel kaalumas Dublin III määruse ümbervaatamist ja on lubanud esitada seadusandliku ettepaneku enne suve. Dublini määrus paneb paika liikmesriikide vastutuse varjupaigataotluste läbivaatamise eest, selle kohaselt vastutab varjupaiga andmise otsuse eest riik, mille kaudu põgenik Euroopa Liitu siseneb.
Eesti on juba teatanud, et Euroopa Komisjoni ettepanekud Euroopa Liidu ühise varjupaigasüsteemi reformiks, mis näevad ette Dublini reeglite muutmise ja võimaluse kehtestada põgenike liikmesriikide vahel jagamise alalised kvoodid, on vastuolus Eesti positsioonidega.
“Me ei toeta Dublini süsteemi põhimõttelist muutmist,” ütles siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt neljapäeval BNS-ile. “Me ei toeta ümberpaigutamise skeemi automaatselt rakendumist. Ümberpaigutamine tuleks Euroopa Liidu Nõukogu poolt otsustada igakordsel kriisiolukorra puhkemisel eraldi. Kõik praegused ja ka edaspidi kasutatavad solidaarsusmeetmed peavad arvestama riikide rahvastiku suuruse ja SKT osakaalu EL-is,” rõhutas Küüt.
BNS
Foto: Reuters