Üks Läti analüütik on esile tõstnud olulised küsimused, mis näitavad ära Euroopa arengud.
Euroopa Liidu suurimad väljakutsed 2019. aastal saavad olema Brexit, Euroopa Parlamendi valimised ja selge liidri puudumine, ütles Läti Rahvusvaheliste Suhete Instituudi juht Andris Sprūds.
BNS-i edastatud uudises on olulised momendid, mida toimetus rõhuasetuste ja kommentaaridega toonitab.
“Suurbritannia lahkumine EL-ist tõstatab küsimused bloki tulevaste arengute kohta,” ütles Sprūds, lisades, et Brexiti referendum 2016. aastal õõnestas EL-i enesekindlust.
“Praegusel hetkel tundub, et EL-i stiil on rohkem ellujäämisele orienteeritud kui suurem visioon, kuna hädavajalik on tagada, et midagi sellist enam ei juhtuks, iseäranis suurtes liikmesriikides,” sõnas Sprūds.
Läti välispoliitikaeksperdi sõnul on Brexit jõudnud teataval määral ummikusse. Euroopa tahab, et britid kannaksid kahju EL-ist väljaastumisega, et teised liikmesriigid saaksid sellest omad järeldused teha. “Üks lahendusi võiks olla 29. märtsi (lahkumiskuupäeva) edasilükkamine ja seejärel poliitilisele otsusele juriidilise lahenduse leidmine. Kui seda (lahkumis)lepet ei saa läbi suruda, siis on uueks referendumiks juba liiga hilja,” ütles Sprūds.
Siin on esimene oluline moment, mis taandab EL-i siiski Nõukogude Liidu tasemele – lahkulööjaid tahetakse tingimata karistada, mis on ebademokraatlik ja muudab ka EL-i rahvaste vanglaks, nagu väitis Briti peaminister Jeremy Hunt (kes hiljem surve all sellest arvamusest loobus). Ilmselt on Brexiti lepe ummikus just seetõttu, et see pole mitte lahkumis-, vaid karistuslepe (toim.)
Suurbritannias hoogustusid eelmise aasta lõpus üleskutsed teise referendumi korraldamiseks. Peaminister on teise referendumi korduvalt välistanud sõnumiga, et rahva 2016. aasta juunis langetatud otsus EL-ist lahkuda on selge.
“Veel üheks suuremaks probleemiks EL-is on selgete liidrite puudumine. Briti peaminister Theresa May ei mängi Euroopas mingit rolli, Saksa kantsler Angela Merkel valmistub oma ametist lahkuma ja Prantsuse president Emmanuel Macron on raskustes probleemidega omaenda riigis,” sõnas Läti ekspert.
“Hetkel ei ole ühtegi edukat liidrit, kes oskaks Euroopat esindada. Inimesed, kes ei ole selgelt euroopameelsed, nagu Itaalia siseminister Matteo Salvini, on tõusmas esiplaanile,” lisas Sprūds.
See kinnitus on tõene – Euroopa Liidu eliit ja selle riikide liidrid on eemaldunud rahvast, minetanud nende toetuse, elavad omaette maailmas ning sarnanevad üha rohkem NLKP Keskkomitee Poliitbüroo “puruvanakestega”, nagu Juncker (ehk ka Drunker). Isegi algul loodustandvana tundunud Macron põrus, sest võttis üle “eurovanakeste” ülbe, riikidest ja rahvastest mittehooliva stiili. Euroopa tulevik on selliste rahvuslike liidrite päralt, nagu eelnimetatud Matteo Salvini, aga ka Viktor Orban, Geert Wilders, Marine Le Pen ja mitmed teised. (toim.)
“Maikuus toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised, mille tulemused määravad suuresti Brexiti-järgse EL-i kursi,” ütles välispoliitika ekspert.
Tõenäoliselt hakkavad ilma määrama konservatiivsed, rahvuslikud ja immigratsioonivastased jõud. Selle taustal on oluline kõik EKRE valimisprogrammis kirja pandu, mis määrab ära tulevase Eesti liitlassuhted ja välispoliitika (toim.).