Uued Uudised

Evelin Poolamets: huviharidus on investeering rahva tervisesse, laste tulevikku ja ka Eesti kaitsevõimesse

EKRE KONGRESS 2026 EVELIN POOLAMETS

Esmaspäeval oli parlamendis Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks” eelnõu esimene lugemine, kus EKRE nimel esines saadik Evelin Poolamets.

“Me oleme nähtavasti kõik nõus sellega, et huviharidus on oluline osa lapse arengust, haridusest ja tulevikust, andes võimaluse avastada erinevaid andeid, arendada oskusi, leida sõpru ning õppida sihikindlust ja vastutustunnet, olgu selleks muusikakool, kunstiring, rahvatants, sporditreening või tehnikaring. Iga selline võimalus võib muuta lapse elu. Just huvihariduses avastatakse sageli anded, mida tavapärane kooliprogramm ei pruugi esile tuua.

Huvihariduse väärtus ei seisne aga ainult tulevaste tippude kasvatamises. Veelgi olulisem on see, et igal lapsel oleks võimalus leida endale meelepärane tegevus, kogeda eduelamust ja kuhugi kuuluda. Eriti tähtis on see ajal, mil Eesti laste ja noorte vaimne ning füüsiline tervis on järjest suurem murekoht.

Tervise Arengu Instituudi avaldatud uuringu kohaselt oli 15–16-aastaste koolinoorte seas madal vaimne heaolu 55%-l tüdrukutest ja 35%-l poistest. Me räägime noortest, kes peaksid olema oma elu kõige lootusrikkamas eas, kuid nad võitlevad selle asemel ärevuse ja depressiooni, üksilduse ja vaimsete raskustega.

Mida teeb riik? Selle asemel, et tugevdada ennetustööd ning pakkuda lastele rohkem võimalusi sportimiseks, huvitegevuseks ja vahetuks suhtlemiseks, on Reformierakonna juhitud valitsused huvihariduse riiklikku toetust hoopis vähendanud. Ometi on just sport, muusika, kunst ja ühistegevus olulised laste vaimse tervise kaitse tegurid, mis pakuvad võimalust liikuda, suhelda ja kogeda, et pingutus viib tulemuseni.

Laste kehva tervise tagajärjed ei piirdu aga koolieaga, need ilmnevad valusalt siis, kui noored mehed jõuavad ajateenistuse ikka. Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski tõdes 2025. aasta lõpus, et vaid umbes pooled kutsealustest vastavad kohe tervisenõuetele, ligikaudu veerand ei vasta nõuetele ning veel veerandi puhul tuleb kaaluda ajapikendust või täiendavat hindamist.

Eriti muret tekitav on see, et tervisenõuetele mittevastavatest kutsealustest ligikaudu pooltel on psüühika- ja käitumishäired, sealhulgas ärevushäired ja depressioon. Probleemiks on ka füüsiline võimekus. Ameti juhi sõnul suudab ajateenistusse saabuvatest noortest üldfüüsilised katsed läbida vaid kolmandik. Ja see peaks olema äratuskell kogu riigile.

Me räägime pidevalt riigikaitsest ja vajadusest tugevdada Eesti kaitsevõimet, kuid milline on meie riigikaitse tulevik, kui suur osa noortest ei vasta tervisenõuetele? Riigikaitse ei alga kasarmu väravas, vaid lapsepõlves, liikumisharjumustest, tervislikest eluviisidest, vaimsest vastupidavusest ja oskusest teistega koostööd teha. Sporditreeningud ja huvitegevus ei asenda arstiabi ega lahenda kõiki terviseprobleeme, kuid need on asendamatud ennetusvahendid.

Paraku on viimased valitsused liikunud vastupidises suunas. 2021. aastal otsustas Kaja Kallase juhitud Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus vähendada huvihariduse riiklikku toetust alates 2022. aastast ligikaudu 4 miljoni euro võrra. Kui varem eraldati kohalikele omavalitsustele huvihariduse ja tegevuse toetamiseks 14,25 miljonit eurot aastas, siis pärast 28%-list kärbet jäi alles ligikaudu 10,25 miljonit eurot.

2024. aastal otsustas Kristen Michali juhitud Reformierakonna, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide valitsus toetust veel 10% võrra kärpida, mistõttu jäi 2025. aastaks riiklikuks toetuseks 9,225 miljonit eurot. Võrreldes 2021. aastaga on laste huvihariduse riiklik toetus seega vähenenud enam kui 5 miljoni euro võrra ehk ligikaudu 35%.

Samal ajal on hinnad tõusnud ning kasvanud nii transpordi-, energia- kui ka tööjõukulud, mis tähendab, et toetuse tegelik ostujõud on langenud veelgi enam. Kõige valusamalt tabab see maapiirkondade lapsi. Kui suuremas linnas saab laps valida kümnete huviringide vahel, siis maal võib lähim muusikakool, spordiklubi või kunstiring asuda kümnete kilomeetrite kaugusel. Lapse võimalused oma andeid arendada ei tohi sõltuda vanemate rahakotist ega elukohast.

Eriti vastuoluline on selles küsimuses sotsiaaldemokraatide käitumine. Sotsiaaldemokraadid räägivad pidevalt võrdsetest võimalustest. Sotsid istusid ise valitsuses, kui 2024. aastal otsustati huvihariduse toetust uuesti kärpida. Siin avaldubki sotsiaaldemokraatide silmakirjalikus. Reformierakond rõhutab, et on vaja riigi rahaasjad korda teha, kuid millist tulevikku me ehitame, kui hoiame kokku laste arengu arvel?

Huvihariduse kärpimine võib-olla annab riigieelarves lühiajalise kokkuhoiu, kuid selle pikaajalised tagajärjed lähevad ühiskonnale märksa kallimaks maksma. Riigi ülesanne ei ole üksnes eelarvet tasakaalustada, vaid tagada, et meie lastel oleks võimalus kasvada terveks, haritud ja enesekindlaks inimeseks.

Seega, huviharidus ei ole kulu, millest vabaneda, see on investeering rahva tervisesse, laste tulevikku ja ka Eesti kaitsevõimesse. Laste arvel kokkuhoidmine ei ole tulevikku vaatav riigijuhtimine, vaid see on eelarveprobleemide lahendamine homse põlvkonna võimaluste arvel. EKRE on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et Eesti lapsed on Eesti tulevik. Ja meie seisame Eesti tuleviku eest.

Exit mobile version