Riiklik taastuvenergia-poliitika on loonud olukorra, mis meenutab metsikuid üheksakümnendaid, mil ärikad ronisid metsaomanike ustest ja akendest sisse.
Nüüd on metsaärikad asendunud tuulikuärikatega, kelle meelevalda on riik inimesed ja omavalitsused seadnud, ning üle Eesti on menetluses sadu tuulepargi planeeringuid. Samas, juba eelmisel aastal ületasid plaanitavate tuuleparkide võimsused Eesti vajadused mitu korda. Uued taastuvenergia edendamise seadused kindlustavad tuulikuarendajatele igas olukorras ärikasumi, samuti mõjutatakse omavalitsusi kergemini ärihuvidele järele andma ning tagatakse neile planeeringuga seotud kulud ja taluvustasud.
Pärast tuulikupargi detailplaneeringu algatamist saab omavalitsus palgata tööle ametniku, kelle ülesandeks on tuulepargi arendusega seotud planeeringute läbiviimine. Vald saab selleks otstarbeks riigilt 200 000 eurot. Ainus, kes jääb selles olukorras keeruliste juriidiliste dokumentide läbitöötamisel omapäi, on maaomanik. Hoonestusõiguse seadmise lepinguga annab maaomanik arendajale õiguse oma maale ehitada tuulikuid, nende teenindamiseks vajalikke tehnovõrke, sh salvestusseadmeid, rajatisi ja juurdepääsuteid. Leian, et antud olukorras võiks olla ka üksikisikule riigi tugi juriidilise nõu saamisel, sest sellised lepingud on tavalistest väga erinevad ja inimesed võivad loodetud tulu asemel hoopis kahju saada.
Näiteks Vinni vallas avaldasid soovi TU3 alale tuulikupark rajada kolm ettevõtet. Ainult ühel juhul on ettevõttes juba tööl üks inimene. 2024. aasta teises kvartalis oli Sustainable Investments OÜ maksustatav käive 2017 eurot, Rohepööre OÜ-l 5300 eurot ja Evecon Wind Aravuse OÜ-l puudus see sootuks. Seega on nende ettevõtete ühiseks omaduseks olematud majandusnäitajad. Selliste parameetrite järgi liigituksid kõnealused ettevõtted pigem riiulifirmadeks kui tõsiselt võetavateks arendajateks ning on raske uskuda, et pangad selliste majandusnäitajate põhjal miljonitesse küündivat laenu annaksid.
Hoolimata ettevõtete kasinast taustast ei julge volikogude liikmed, kes ometi on valitud seisma oma kodanike õiguste eest, keelduda detailplaneeringu algatamisest, kuna kardetakse, et keelduv otsus võib omavalitsusele kaela tuua kalli kohtutee, mis on riigi poliitikat arvestades juba ette kaotatud.
Vinni vallas on kõige rohkem hoonestusõiguse lepinguid sõlminud Sustainable Investment OÜ. Samas on notar pidanud vähemalt ühe lepingu nende ja maaomaniku vahel katkestama, kuna see oli maaomaniku õigusi tugevalt riivav. Notari soovitus maaomanikule oli enda huvide kaitseks jurist palgata.
Mida arvestada hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel, et mitte petta saada? Elektrituuliku hoonestusõiguse lepingut ei tasu sõlmida pikemaks ajaks kui 25 aastat, sest tuulegeneraatorite eluiga on hinnanguliselt 20–25 aastat. Tuuliku töö lõppemisel ei pruugi maaomanik enam mingit tasu saada. Kui leping on sõlmitud 60 aastaks, siis on hoonestajal kohustus taastada esialgne olukord alles lepingu lõppedes ja nii võib kasutu tuulik kõrguda kellegi krundil kasvõi 40 aastat.
Lisaks tuleks arvestada olukorraga, kui elektrituulik tuleb kinnistu serva. Sel juhul läheb tulu naabriga jagamisele proportsionaalselt sellega, kui palju ulatub naaberkinnistule tuulikulabade projektsioon.
Maaomanik ei saa tasu tuulikut teenindavate rajatiste eest, kui nii ei ole eraldi kokku lepitud. Rajatiste hulka kuuluvad ligipääsuteed, tehnovõrgud, salvestusseadmed, laoplatsid jms. Mistahes lepingute sõlmimisel ei tohi kunagi jätta tähelepanuta tähtaegu, et vältida olukordi, mil jäädakse ilma kogu lubatud aastatulust.
Elektrituulikute puhul ei tohiks unustada rajatise mastaapsust. Näiteks Lätis asuva Tārgale tuulepargi 158 meetri kõrguse torni vundamendi jaoks kulus tohutu kogus, 500 m3 betooni. Koguse võiks 300 meetri kõrguse tuuliku puhul korrutada vähemalt kahega. Peale hoonestusõiguse lepingu lõppu võib tuuliku omanik ju lubada algse olukorra taastada, mis ei tähenda siiski seda, et kohustutakse kõrvaldama teid, platse, vundamenti ja maaaluseid kaableid.
Tuulikute arendajad plaanivad põldudele, metsadesse ja merre valada sadu tuhandeid kuupmeetreid betooni, paigaldada rauda, killustikku, kruusa ja asfalti. Maha võetakse rajatistele ette jääv mets ja ära viiakse muld. Ka keskkonnamõju seisukohalt pole elektrituulikud elujõulised, eriti kui võtame arvesse kogu nende tootmisahela.
Maismaatuulikute kasulik tööaeg on keskmiselt 20 protsenti. Lääne-Virumaal nähtavasti veelgi väiksem, kuna siin jääb tuule keskmine kiirus 2,5 m/s kanti.
Tuuleenergia ilma dotatsioonideta ei ole kasumlik ja valitsuses käib praegu äge vaidlus, kui suures ulatuses maksta tuuleenergia tootjatele toetusi. Eelmisel nädalal jäi valitsuskabinetis arutelu ära, sest väidetavalt ei toonud kliimaministeerium kohale analüüsi ja seda polevat tegelikult ka olemas ning otsuseid tehakse pigem kõhutunde pealt. Kärbetest rääkimise ajal kuluvad toetustele üüratud summad. Kõige kurvem on see, et me investeerime tohutu ressursi elektrisüsteemi, mille efektiivsus on alla 20 protsendi ja mis jätab meid kõiki oma kõikuva energiatootmisega looduse meelevalda.
Evelin Poolamets, Vinni vallavolikogu esimees, riigikogu liige, EKRE aseesimees