Selleks, et riigieelarvesse raha juurde saada, on oluline, et majandus kasvaks. Majanduskasvu tagamiseks tuleb esmalt mõista, mis täpselt kasvama peab ja millest kasv sõltub. Kui valitsusel puudub arusaam tulude tekke põhjustest, siis ei saa riigi tegevust efektiivsemaks muuta. Valitsuse arusaama puudumist kinnitab juba kümme kvartalit langev majandus ja inimeste kindlustunde vähenemine.
2009.aasta majanduskrahhi ajal oli meie kindlustunne oluliselt kõrgem kui meie naabritel lätlastel ja leedulastel, kuid nüüd on olukord vastupidine. Ainult sõda Ukrainas ei saa selles süüdistada, sest siis peaks leedulased ja lätlased, kellele on sõda veel lähemal, olema veelgi suuremas majanduslanguses kui eestlased. Kahjuks puudub valitsusel endiselt selge ja usutav plaan, kuidas majandus uuesti jalule saada.
Kui küsisin, miks oleme Reformierakonna juhtimisel jõudnud eelarvekriisi, vastas peaminister Kristen Michal, et eelarve läheb miinusesse, kui kulud ületavad tulusid. Nii lihtne ongi peaministri arusaam riigieelarvekriisist.
Probleem ei ole kuludes, vaid tuludes. Riigi rikkuse peamine mõõdik on SKP, sisemajanduse koguprodukt. Selleks, et SKP kasvaks, on vaja: edendada eratarbimist; edendada ettevõtete tarbimist; suurendada avaliku sektori tarbimist; edendada eksporti ja minimeerida importi.
Aga mida head on meil oodata valitsuselt seoses sisetarbimise edendamisega? Mitte midagi! Maksutõusud, käibe- ja tulumaksu tõus, aktsiiside tõusud ja loomulikult automaks. See tähendab, et majapidamistel ja ettevõtetel jääb vähem raha tarbimiseks. Siinkohal oleks hea meelde tuletada, et me ei saa ennast rikkaks maksustada. Näib, et valitsus ei mõista, kuidas riigieelarve suuremad laekumised ei tee riiki rikkamaks. Maksukraane võib rohkem või vähem kinni või lahti keerata, kuid majanduses ringleva raha hulk ei muutu. Raha lihtsalt tõstetakse ühest taskust teise. Riigina jõukamaks muutumiseks on vaja majandusse ressursse juurde süstida ja vältida jõukuse väljalekkimist.
Jõukust suurendavad süstid on eksporditulud ja välisinvesteeringud. Kõige kiiremini suurendab riigi jõukust eksport. Kahjuks oleme kaotanud konkurentsivõimet, mis on ekspordi languse üheks põhjuseks.
Rikkus lekib majandusest välja järgmiselt: maksudega – maksutõusudega pannakse majandus veritsema; säästudega – inimeste ja ettevõtete raha jääb pankadesse seisma, sest majandusolukord on nii ebakindel, et ei julgeta ei tarbida ega investeerida; impordiga – kõik, mida me ostame väljastpoolt Eestit, viib jõukuse riigist välja; Eestist välja investeerimisega – näiteks Infortari 120 miljoni euro suurune rahasüst Lätti, Fibenol 700 miljonit eurot, Skeletoni 200 miljonit eurot.
Kokku on kaotatud miljard eurot, mis oleks suurendanud SKP-d 2,5 protsendi võrra.
Eesti probleem on selles, et praeguse valitsuse ministrid eesotsas peaministriga ei saa majanduse toimimisest aru. Paljudel neist puudub või on vähene erasektoris töötamise kogemus. Uute maksude välja mõtlemise asemel tuleb keskenduda majanduse kasvule: suurendada eksporti, parandades Eesti konkurentsivõimet; saada rohkem välisinvesteeringuid, mis peaks olema valitsuse prioriteet; vähendada Eesti elanike ja ettevõtete investeeringute ja säästude liikumist Eestist välja; vähendada importi, eelistades eestimaist; vähendada maksustamist, sealhulgas mitte kehtestada automaksu.
Evelin Poolamets, EKRE aseesimees