Postimehe kultuuritoimetaja Alvar Loog kirjutab pikemas analüüsis „Kas feminismi altarile kõlbab iga ohvriloom?“ sellest, kuidas saavad võrdsust, õiglust ja vendlust nõudvad ise kõige võrdsemateks, kas meeskriitik tohib arvustada naisautori teost ja kas mees räägib siis, kui kana pissib.
Autor alustab artiklit sellega, et tema hiljuti sama ajalehes ilmunud Eia Uusi romaani „Tüdrukune“ arvustus ning ühtlasi ka tema isik – on pälvinud tähelepanu ja kriitikat Facebooki feministlikus grupis „Virginia Woolf sind ei karda!“.
Lohutuseks Loogile võib märkida et ta pole ainus ega kaugeltki esimene mees, kes naisõiguslaste pahameele alla on sattunud, kuid sellegi poolest on tervitatav, et Postimees leidis võimaluse siiski Loogi marufeministe analüüsiva arvamusavalduse ära trükkida, ehkki veebiversiooni esiküljelt kadus see netisügavustesse õige ruttu.
Kultuurikriitik Loog tunnistab, et kuna ta polnud selle grupi seinal varem käinud, oli talle jäänud ekslik mulje, et tegu on tõsiseltvõetava ja mõjuka virtuaalse mõttekojaga, mis pühendunud feministliku maailmavaate edendamisele ning levitamisele.
Aga võta näpust! Ta kohtas seal oma arvustuse reageeringutena tsiviliseeritud kommentaaride asemel selektiivset allikakriitilisust, grupisisest massipsühhoosi, pimedat viha ja debiilsuseni arenenud sootundlikkust.
„Minu püüdlikult sooneutraalset ja ideoloogiavaba avalikku tagasisidet ilukirjandusteosele, mis räägib juhtumisi peamiselt naistest ja feminismist, on selles keskkonnas tõlgendatud valdavalt seksistliku rünnakuna naissoo ja feminismi vastu, idiosünkraatilise näitena meheliku eksistentsi jälestusväärsest madalusest ning närususest,“ kurdab Loog.
Tuleb paljudele tuttav ette. Tänapäevases arvamuspaljususes, kus iga mõte peaks olema teretulnud või vähemalt võimalik, tundub osadele äärmuslastele, et õigus on vaid neil ning teisiti arvajad tuleb parimal juhul lõkkes põletada.
Portaalis perverdiks, räuskavaks šovinistiks ja pihkupeksjaks nimetatud Loog tundub olevat üsna šokeeritud. Ta kirjutab, et kõnealuse diskussiooni näol nägid tema silmad esimest korda nii suure selgusega, mil moel on feminism – iseäranis selle radikaalsem tiib – muutumas otsapidi vormilt omaenese paroodiaks ning sisult omaenese vastandiks.
„Feministidega näib praegu olevat nagu sajand tagasi kommunistidega – inimesed, kes soovisid võrdsust, õiglust ja vendlust, osutusid ühtäkki „kõige võrdsemateks“,“ jõuab Loog järeldusele, millest Uued Uudised on kirjutanud aastate jooksul kümneid ja kümneid lugusid.
Muide, „Virgina Woolf sind ei karda!» on avatud grupp, kuhu kuulub enam kui 8000 jälgijat. Grupi enesetutvustuses seisab, et grupp on mõeldud kõigile neile, kes on huvitatud feminismist, soouuringutest, naisliikumisest, LGBTQI-uuringutest jms. Grupi statuut sätestab, et: „Virginia Woolf sind ei karda“ on feministlik, võrdõiguslik, LGBTQ-sõbralik, vihaõhutamise vastane, stereotüpiseerimise vastane, kehapositiivne ja intersektsionaalne. Grupis ei tolereerita seksismi, misogüüniat, rassismi, suutmis- või vanussurvet, homo- ja transfoobiat.
Valgustatud saaduna jõuab Aivar Loog järeldusele, et: Tundub muidugi veider, et grupp, mis väärtustab väidetavalt võrdõiguslikkust, näib olevat soopõhiselt selektiivne. Nii statuut kui ka praktika tõestavad, et mehi – kui nad ei ole just teisest rassist ja/või homoseksuaalid või transsoolised – võib seal segamatult ja karistamatult solvata nagu loomi.“
Jääb vaid nentida, et sellisel vihakõnet levitaval grupil laseb Facebook vabalt tegutseda, erinevalt mõnest teisest. Või küsida, kus on selle riiaka ja ropu meestevihkajate grupi puhul Facebooki faktikontrollijad Delfist, veebikonstaablid ja muidu moraaliapostlid.
Loe siit: https://kultuur.postimees.ee/6973420/feminismi-altarile-kolbab-iga-ohvriloom
UU