Viimaste päevade kliimahüsteerilised uudised “kuumakuplist” Lääne-Euroopas panevad mõistusega inimesi seda irooniliselt kommenteerima.
Sotsiaalmeedias kirjutab Chris Martz, toetudes ilmapildile: “Kui kliima soojenemine põhjustab sel nädalal Lääne-Euroopas kuumalaine, kas see tähendab, et globaalne jahenemine põhjustab Ida-Euroopa ja Põhja-Aafrika kohal jahedat ilma?
Miks teeb CO2 liiga ainult lääneeurooplastele?”
Muidugi on siin mängus looduslikud tegurid, aga naljakas on see, kuidas mistahes soe ilm muudetakse kliimakatastroofi endeks, samas jahedat ilma sellesse konteksti ei paigutata.
Eestlased peaks oma talumehemõistusega järele mõtlema: mis on meie Eesti kliimal viga ja kas üldse on? Kui suvel on ühe-kahe kuu jooksul 30 ligi sooja, siis on see pärast kuute kuud kehva suusailma pigem hea, saab ka suvemaitse suhu. Juttudest hoolimata pole meil üleujutustega häda midagi, vesised põllud on pigem agrotehniline probleem (kehv maaparandus) ning tugevamadki tuuled ei tee tegelikult meile suurt häda, keeravad ainult mugavutsooni pisut sassi.
