Tartu vanglas on puhkenud ootuspärane möll. Rootsi osakonna vangid keeldusid reeglite järgimisest, töötamisest, jalutuskäikudest ja söömisest pärast seda, kui ühe kaaslase suhtes rakendati julgeolekumeetmeid.
Kinnipeetavad ähvardasid kollektiivse näljastreigiga ja avaldasid ühtset vastupanu. Vangla direktor Merle Ulst reageeris otsustavalt: hommikune vaba liikumise aeg lühendati 6.30–12 asemel 8.00–12-ni. See on miinimum, mis seadus lubab.
Globalistide lemmiklapsed on õhku täis. Nad ei tunnusta Eesti vangla reegleid, osutavad organiseeritud vastupanu ja üritavad vanglat šantažeerida. Loomulikult etendavad nad rõhutud vähemust ja kurdavad rassismi üle. Eks ta ole – millal vangid poleks olnud rõhutud vähemus? See on sama vana etendus, mida me näeme Rootsi eeslinnadest kuni Brüsselini.
Need eksootilised pätid närivad valge mehe närvi ja kotivad vangla administratsiooni. Tegemist on selge sõjaga autoriteedi, seadusliku korra ja Lääne tsivilisatsiooni vastu.
Nad tunduvad olevat hästi organiseeritud ja ühtsed – just nagu tänavajõugud Rootsi Malmö või Stockholmi eeslinnades. See pole juhus. Nad toovad siia oma klannimentaliteedi ja veendumuse, et reeglid kehtivad teistele, mitte neile.
Senini pole neile järeleandmisi tehtud ja see on ainus õige tee. Siin ei ole Rootsi pehmode kuningriik, kus iga nõudliku võõra ees kohe põlvili langetakse. Kui oled kord kongi topitud, siis sul pead ei silitata, ei pakuta erimenüüd ega korraldata grupiteraapiat. Ei mingeid eelisõigusi, ei mingeid järeleandmisi ja kindlasti mitte mingit Balti erikorda.
Pätt on pätt, olenemata sellest, millise Euroopa Liidu liikmesriigi pass tal taskus on. Eesti ei ole neile midagi võlgu. Otse vastupidi – nemad on võlgu Eesti ühiskonnale selle eest, et siin üldse talutakse, toitakse ja valvatakse omal kulul. Meie maksuraha ei tohi minna globaalsete eliitide multikultuuri aukude lappimiseks.
See juhtum on hoiatus. Välismaiste vangide massiline toomine Eestisse toob siia probleemid, millele meil pole lahendusi ega ka kohustust neid lahendada.
Vanglas peab kehtima raudne kord: reegleid järgitakse või tulevad ebameeldivad tagajärjed. Punkt. Eesti ei pea tõestama oma sallivust Rootsi või Brüsseli globalistide ees.
Kui keegi tahab siin reeglite üle läbi rääkida, siis on ta asjadest valesti aru saanud. Tartu vangla otsus lühendada liikumisaega on õige. Jäägu see nii ka edaspidi. Igal võimalusel tuleb panna võllaroad lühema keti otsa.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 04.11.2026