Saksamaa tööandjad ja ametiühingud asusid ühiselt seisma vastu Euroopa Liidu üleskutsele peatada viivitamatult Venemaalt saabuva maagaasi ostmine seoses Moskva kallaletungiga Ukrainale, öeldes, et taoline kiirsamm tooks kaasa tehaste sulgemise ning töökohtade kaotuse euroühenduse suurimas majanduses.
“Kiire gaasiembargo tooks kaasa toodangumahtude kao, sulgemised, edasise tööstustumise ja pikaajalise töökohtade kao Saksamaal,” ütlesid tööandjate ühenduse BDA esimees Rainer Dulger ja ametiühingute konföderatsiooni DGB esimees Reiner Hoffmann esmaspäeval tehtud ühisavalduses Saksa uudisteagentuurile dpa.
Euroopa liidrid arutavad praegu võimalikke uusi energiasanktsioone Vene nafta vastu. Vene kivisöele kehtestati 7. aprillil keeld, mis jõustub augustist.
Ukraina liidrite sõnul aitavad Venemaa energiaekspordi tulud rahastada Moskva hävitavat sõda Ukraina vastu ning seetõttu tuleks see lõpetada.
Ent samas pole seda lihtne teha. EL-i 27 liikmesriiki saavad Venemaalt umbes 40 protsenti oma maagaasist ja 25 protsenti naftast. Eriti keeruline on hakkama saada just maagaasiga, ütlevad energiaanalüütikud, kuna enamik neist tuleb Venemaalt läbi gaasitorude ning veeldatud gaasi varud, mida on võimalik tellida meritsi laevadega, on piiratud seoses üleilmse tugeva nõudlusega.
Maailma üks suuri tootmiskeskuseid ja Vene gaasi ostja Saksamaa on seni seisnud jõuliselt vastu viivitamatule boikotile ning öelnud, et kavandab pigem Vene naftast loobumise järk-järgulist lahendust aasta lõpuks ning enamiku Venemaa gaasi sisseostu lõppu 2024. aastaks.
Euroopa Liidu ettepanekute kohaselt on võimalik Venemaa gaasist sõltuvust vähendada kahe kolmandiku võrra aasta lõpuks, asendades seda trassigaasiga nii Norrast kui Aserbaidžaanist, veelgi suuremate veeldatud gaasi mahtude ostmise läbi ning tuule- ja päikeseenergia projektide kiirema kasutusele võtmisega.
Saksa asekantsler Robert Habeck ütles usutluses meediagrupile Funke, et “kohene gaasiembargo seaks ohtu sotsiaalse rahu Saksamaal”.
Vaatamata seninägematutele majandussanktsioonidele Venemaa pankade ja üksikisikute vastu, jätkab EL Venemaa “toetamist”, tasudes iga päev nafta ja gaasi eest umbes 850 miljonit dollarit, seda vaatamata euroühenduse eri valitsuste teravale hukkamõistule Moskva sõjategevuse vastu Ukrainas.
Gaasi ohtralt tarbivad ettevõtted on näiteks klaasi-, metallide, keraamika- ja keemiaettevõtted.
Tööstusharude ametnike sõnul on maagaasi ülimalt keeruline kui mitte võimatu lühiajalises perspektiivis millegi muuga asendada.
Analüütikute sõnul on Venemaa toornaftat märksa kergem asendada kui gaasi, ent sellele vaatamata tähendaks boikott kõrgendatud energiahindu, mis tabaks valusalt tarbijaid, kes niigi seisavad silmitsi Euroopa Liidu rekordilise inflatsiooniga tasemel 7,5 protsenti.
AP – Baltic News Service