Uued Uudised

HALE ROHEKÄKK: tuuleäri on lõppenud

04 March 2026, Mecklenburg-Western Pomerania, Anklam: 04.03.2026, Anklam. A large flock of geese, consisting mainly of white-fronted geese (Anser albifrons) and barnacle geese (White-cheeked geese), flies in front of the wind turbines of a wind farm near Anklam. The wings of the wind turbines can be dangerous to the birds. Nature conservationists have therefore long been calling for the expansion of wind energy to be coupled with the protection of nature and species. The choice of locations for wind farms plays an important role in this. Photo: Wolfram Steinberg/dpa Photo: Wolfram Steinberg/dpa/dpa/picture alliance/Wolfram Steinberg

Taastuvenergia Koja värske raport on pisaratest märg: uusi tuuleparke ei tulnud 2025. ega tule ka 2026. aastal, elektrisektori investeeringud on seiskunud ja taastuvenergia areng pidurdunud. Kui kliimaaktivistid “kriisist” soiuvad, tunneb tavaline eestlane kergendust. Raske koorem, mis on meid aastaid rõhunud – igapäevane hirmutamine, süüdistused ja sund roheliseks muutuda –, näib lõpuks taanduvat. Justkui oleks raske vaimuhaiguse äge kriis möödas.

Tuuletallamise lõpp on ainult tervitatav. Hea, et ei tehta uusi rumalusi. Suured maismaa tuulepargid rikuvad Eesti kaunist maastikku, tapavad linde ja loovad ebausaldusväärset energiat.

Maksumaksja ja tarbija kukil on topeltkoormus: esiteks toetused ja seejärel kõrged hinnad. Selle asemel tasub investeerida tuumaenergiasse, mis annab stabiilset, odavat, ja kui kellelegi korda läheb, siis ka süsinikuvaba baasvõimsust.

Kohalik hakkepuit on juba praegu Eesti tugevus – see on mõistlik ja kodumaine, mitte ideoloogiline. Kui keegi ka prügipõletamise mõttele tuleks, siis oleks päris hästi, prügi on paepealne nafta.

Selline pragmaatiline lähenemine kaitseb Eesti majandust, hoiab elektrihinna taskukohasena ja tagab energiasõltumatuse. Rohelise nõiaraamatu asemel on vaja tervet mõistust: ära sõltu Hiina paneelidest, haruldastest metallidest ja akudest.

Mujal maailmas läheb tuulikuäril samuti halvasti. Saksamaa Energiewende on tugeva surve all – kõrged tööstushinnad, võrgu kitsaskohad ja pikad tuulevaikuse perioodid teevad süsteemi ebaefektiivseks. Negatiivsed hinnad toovad ettevõtetele sadu miljoneid kahjumit. Suurbritannias on offshore-tuulikute oksjonid ebaõnnestunud ja kulud kasvanud.

Ameerikas on Trumpi administratsiooni poliitika peatamas mitmeid offshore-projekte. Hiina toodab endiselt massiliselt, kuid globaalne kasv aeglustub 2026. aastal – oodatakse 6% langust võrreldes 2025. aasta rekordiga. Offshore-tuuleäri kannatab inflatsiooni, rahastamisraskuste ja poliitilise ebastabiilsuse all.

Rohehullus ei too odavat ega kindlat energiat. See toob sõltuvust, kõrgeid arveid ja rüvetab maastiku. Hea, et Eestis on see nuhtlus taandumas. Aga sina, kliimakloun, nuta haledasti.

 

Sven Sildnik,

Sisepaguluses 12.08.2026

Exit mobile version