Kolumnist Karl Olaf Rääk vaeb oma sotsiaalmeediapostituses olukorda maailmas, kui välja on ilmunud järjekordne senitundmata haigus.
“Raha ja tähelepanu nappuses rappuv Maailma terviseorganisatsioon (WHO) üritab sedapuhku hantaviiruse hirmukampaaniat üles puhuda. Seekord ollakse kavalad: hirmu õhutatakse koos seletusega, et tegemist ei ole pandeemiaga. Lihtsalt hirmus ohtlik viirus on liikvel, olge hirmunud ja ärevil.
Kuna osad inimesed loevad harva pealkirjadest kaugemale, siis tähelepanuta jääb ilmselt see osa, mis päriselt oluline.
Ehk siis kaks asja:
1. Hantaviirus on räpahaigus, mis levib põhiliselt rottidelt inimestele. Nakatumine toimub otsesel kokkupuutel rottide väljaheidete või süljega. Ehk siis midagi sellist, mis käis kaasas pimeda keskajaga.
2. Inimeselt inimesele see viirus ei levi, v.a. ainult Lõuna-Ameerikas esinev Andes-viirus, mille puhul on täheldatud väga piiratud inimeselt inimesele ülekandumist.
Mida need kaks, WHO enda poolt välja toodud fakti näitavad?
Hanta-viiruse kui võimaliku pandeemia allika võib rahumeeli ära unustada, v.a. juhul, kui kõik elaksid rõsketes keldrites rottide keskel. Või kui mõnest olematust laborist “kogemata” selline viiruse tüvi välja vupsaks, mis suudab inimesi efektiivsemalt nakatada. Umbes samamoodi nagu muidu ohutu koroonaviirusega juhtus.
WHO reageerib muidugi tavapärasel moel. Kuigi viirus ei ole võimeline “nakkuspuhanguid” tekitama, surutakse ikkagi “ühe tervise” lähenemisviisi, mis on absurdne projekt, mille eesmärk on kogu maailm mingisse sasipuntrasse ühendada, et siis kõigi eluavalduste bürokraatliku reguleerimise abil totaalkontrolli sisse seada.
WHO vastus:
“WHO teeb riikide ja partneritega koostööd, et tugevdada hantaviiruse infektsioonide seiret, laborivõimekust, riskikommunikatsiooni ja kogukonna kaasamist, varajast avastamist, patsientide ravi ja puhangutele reageerimist. See hõlmab tõenduspõhiste juhiste väljatöötamist ja ajakohastamist diagnoosimise, juhtumikorralduse, nakkuste ennetamise ja tõrje ning kontaktide jälgimise kohta.”
“WHO edendab integreeritud ühe tervise lähenemisviise, mis käsitlevad seoseid inimeste tervise, näriliste reservuaaride ja keskkonna vahel, ning toetab riike uute tõendite läbivaatamisel, et tagada soovituste ajakohasus.”