Öeldakse, et totalitaarne ühiskond ei tähenda ainult Stalinit, Maod või Pol Pothi. Totalitarismi saab luua ka ülereguleeritusega, kus kõik on viimse vindini pingul ja inimesel ei ole muud võimalust kui liikuda täpselt seadusega paika pandud rada pidi, vabadust mitme tee vahel valida lihtsalt pole. Selliseks kujundatakse kaasaegset liberaalset ühiskonda.
Hiljuti haridus- ja teadusministeeriumis valminud määruse eelnõu on osaliselt õige, kuid osa punkte ajavad juuksed püsti või naerma – nii tehakse meie lastest lumehelbekesi, kes elus ilma riigi ja ideoloogiata hakkama ei saa ning vähimagi plaanivälise muutuse korral tahavad aknast välja viskuda.
Rida näiteid määrusest ja juurde pisut kommentaare.
Eelnõu järgi nihkub alates uuest õppeaastast koolipäeva algus seniselt kella kaheksalt kella üheksale – mõnel juhul isegi hilisemale ajale. Põhjendusena on välja toodud, et koolipäeva hilisem algus võib parandada õpilaste vaimset tervist, käitumist ja õpitulemusi.
Samas tahetakse lõpetada hindamine käitumise ja hoolsuse järgi, rääkimata eksamite ärajätmisest. Anarhia vabakasvatuse sildi all?
Põhikooli õpilase jalgsi käimise koolitee ei tohi olla pikem kui kolm kilomeetrit. Nüüd täpsustatakse, et kui tee on siiski pikem ja kooli pääsemiseks puudub sobiva ajagraafikuga ühistransport, peab kohalik omavalitsus uuest õppeaastast lapsele transpordi korraldama. Omavalitsus peab ise lapse kooli ja tagasi koju viima ka sel juhul, kui laps peaks kooli kõndima suure liikluskoormusega maantee ääres, kus lubatud piirkiirus on suurem kui 50 km/h ning kus puudub kõnnitee või kulgeb koolitee üleüldiselt läbi potentsiaalselt ohtliku maastiku.
Kõik on justkui õige, aga hirmutab lausekatke “potentsiaalselt ohtlik maastik”. Meil on niigi olemas riiklik hirmutamispoliitika sõja ja kliimamuutuste raames.
Uuest õppeaastast muutub seegi, et praegust söögivahetundi tahab ministeerium pikendada viie minuti võrra ehk söögiaeg peab põhitoidukorral kestma vähemalt 20 minutit ning sinna hulka ei tohiks kuuluda sööklasse liikumise ega ka toidu serveerimisele kulutatav aeg. «Vähemalt 20-minutiline söögipaus tagab, et kõik lapsed jõuavad rahulikult ja kiirustamata süüa. Kui söögiks ei ole piisavalt aega, võivad lapsed sööma minemist üldse vältida, et mitte hilineda järgmisesse tundi. Lisaks võib kiirustamine tuua kaasa ka ohtlikke olukordi, kus laps tõmbab toidu kurku,» hindas ministeerium.
Hoiame lapsi selle eest, et nad ei tõmbaks toitu kurku? Järsku söödaks köögitöötaja iga last eraldi?
Uuest õppeaastast tuleb koolidel samuti usinasti muru niita, sest vastasel juhul võivad lapsed ministeeriumi väitel joostes komistada ja kukkuda. Muru peab olema mõistliku kõrgusega ka puukide leviku vähendamiseks.
Pügame muru “mõistliku kõrguseni”, et laps ei kukuks? Vanematele põlvkondadele tuttavast puu otsa ronimisest pole vist mõtet enam rääkidagi…
Nõudeid on veel siseruumidele: määruses seisab, et näiteks ei tohiks aknad lastele avatavad olla ning uksed ei tohiks olla sellise tehnoloogiaga, et lapsel oleks võimalik sinna näpud vahele jätta. «Uste liikumine ja sulgumine peab olema kerge ja sujuv. Õpilaste ohutuseks on vajalik arvestada, et pöörduks ja pendeluks ei ole lastele ohutud ja neid ei tohiks lasteasutuses kasutada, sest lapsed võivad jääda pöördukse vahele,» selgitatakse ministeeriumist.
Paneks lapsed üldse kodus vatipolstri sisse?
Tervise edendamiseks on ette nähtud, et kõik lapsed peaksid vähemalt 20 minutit koolipäevast õues veetma ning selleks võib kasutada õuevahetundi või õuesõppetunde. Põhjenduseks tuuakse, et selle tulemusel on ajutegevus aktiivsem ning päevavalges kaugusesse vaatamine aitab ka lühinägevust ennetada.
Paneme lapsed mängimise asemel kasulikult kaugusesse vaatama?
Samuti peavad koolid tagama õpilastele ligipääsu tervislikule toidule ning jälgima õpilaste tervist.
Nagu õpetajatel veel kaasatuse ja ukraina laste kõrval aega liiga palju oleks…
Ilmselt tahetakse määrusega lastele paremat, aga välja tuleb nagu ikka – kasvatame hädakägaraid. Sorose õpilase Kristina Kallase ajal saab haridussüsteemi lammutamine sisse erilise hoo.
Uued Uudised