Poliitiline reaalsus on hetkel see, et võimuliit surub oma tahtmised Riigikogus alati läbi, toetudes 2023. aasta kahtlastel valimistel saadud enamusele. Seega, kui arutusele tuleb valitsuse praak, siis ei maksa pöörduda Riigikogu, vaid selle võimuenamuse poole.
BNS kirjutab: “Haridusvaldkonna organisatsioonid kutsuvad Riigikogu olema vastu parlamendis peagi arutlusel tulevale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisele, nimetades seda õpetajate jätkusuutlikkust kahjustavaks.
“Eestis on õpetajate jätkusuutlikkuse kriis: iga neljas õpetaja on vahetult pensionieelne või -ealine, iga neljas ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning ligi pooled õpetajad plaanivad ametist lahkuda järgmise viie aasta jooksul,” seisab haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonide avalikus pöördumises, milles nad hoiatavad, et ohus on Eesti hariduse kvaliteet ja laste tulevik. Riigikogus 3. detsembril arutusele tulevad seadusemuudatused muudavad olukorda halvemaks.”
Seadusemuudatuste eelnõu on tulnud valitsusest, seega võiksid pedagoogid adresseerida oma palved konkreetselt Reformierakonna ja Eesti 200 saadikutele, sest kui need muudatused läbi lähevad, siis just nende enamuse kaudu. Opositsiooni taha asi pidama ei jää, aga nende võimuses pole võimuliitu takistada.
Praeguses poliitilises olukorras ei lase võimuliit läbi ühtegi opositsiooni eelnõu, samas kui opositsioon, ka EKRE, on toetanud mitmeid võimuliidu asjalikumaid eelnõusid. Kui opositsiooni eelnõud on rahva seas toetust leidnud, kukutab võimuliit nad ikkagi läbi ja esitab samateemalise eelnõu varsti enda algatusena.
Haridustöötajatel tasub meelde tuletada, et seda kobarkäkki surub läbi teie oma valitsus – erinevatest juttudest on teada, et enamik õpetajatest on vasakpoolsete ja pseudoliberaalide valijad.
Uued Uudised
