Uued Uudised

Harri Kingo: lollus – probleem, millega me ei tegele

02 May 2024, Lower Saxony, Osnabrück: An exhibit (replica of a human brain) in the special exhibition "Artificial intelligence. The last invention of mankind?". The Museum of Industrial Culture Osnabrück (MIK) is showing the exhibition from May 3 to October 27, 2024. Photo: Friso Gentsch/dpa

Lollus inimeste seas on väga tõsine probleem. Eriti demokraatia tingimustes, kui neid on kusagil demokraatias enamus. Ja tavaliselt ongi enamus. Aga me ei tegele lollusega.

Selgitan oma mõtet veidi. Inimeste seas on alati olnud rumalamaid ja targemaid. Kahjuks on kõikides ühiskondades läbi ajaloo alati olnud rumalamate suur ülekaal. Viga pole seega inimestes – kõik ju ei saagi olla suured tarkpead. Loodus ise teeb siin vahe inimeste vahele. Me ei saa loodusega vaielda. Nii lihtsalt on ja me peame seda looduse asjade seatust aktsepteerima.

Viga on järelikult ühiskondade valitsemise meetodis – demokraatias, mis rumalamad kõigi jaoks suuri ja olulisi otsuseid langetama lubab.

Ma arvan, aeg on see demokraatia, mis pealegi on muutunud täielikuks demokraatia äraspidisuseks ja paroodiaks, ära lõpetada. Ühiskonda peavad juhtima siiski targemad. See on hea targematele, aga see on esmaselt väga hea rumalamatele endile, kui targemad neid juhivad. Sest kuhu nad oma rumala aruga jõuaksid?

Me elame veel loomariigi tasemel ehk metsluses, kus karja juhivad just tugevamad isendid. Meie, nagu ka loomakarja aluspõhimõte on ju: “Juhib tugevam!” See on demokraatia alusmõte.

Meil oleks aga ammu aeg jõuda oma ühiskondade juhtimises oma metslusest inimesele kohasele tasemele. Meie kui inimühiskonna aluspõhimõte peaks juba ammu olema “Juhib targem!” See on meritokraatia alusmõte.

Et parteide tagatoad, kes meile meie juhid nende kohtadele panevad, need kõige targemad on… Ärge ajage mind palun naerma! Kui nad seal tõesti targad oleksid, me ei istuks kõik lõhkise küna ees.

Ja kui te arvate, et parteid on võimelised ise endi seast oma kõige targemad üles leidma, siis mõtelge palun veidi veel: kas sada rumalat on võimelised endi seast selle ühe ja kõige targema üles leidma? Või teistpidi: kas sada rumalat mõistust annavad kokku ühe geeniuse?

Kui kellelgi on küsimus, kuidas siis targemaid üles leida, siis tuletage endile meelde, kuidas koolides targemad üles leitakse? Kuidas ülikoolides targemad üles leitakse? Kuidas ametiasutustes ja ettevõtetes targemad üles leitakse?

Ma loodan, ma ei pea hakkama siin kirjeldama kogu meie haridussüsteemi ja selle toimimist. Ega seda, millega ja kuidas tegutsevas asutuste ja ettevõtete personaliosakonnad.

Harri Kingo

Exit mobile version