EKRE poliitik Harri Kingo kommenteerib sotsiaalmeedias videot fosforiidi kaevandamisest ja lepetest, leides, et uus fosforiidisõda oma maa kaitseks võib olla hiljaks jäänud. Samas võib see sõda, kui pidada ta eriti ägedalt, veel midagi päästa.
“Niisiis, on kaks võimalust: kas asuda ise kaevandama ja maaki vääristama, et lõppsaadus siis ise kallilt maha müüa ja suurt raha teenida… või anda kellelegi võõrale luba seda kõike ise teha. Sel teisel juhul laekub ka teenitud kasum sellele võõrale. Meile jääb vaid napp raha kaevandamise lubamise eest. Sajad miljardid, vist isegi triljonid, voolavad aga Eestist välja ja laekuvad mitte meie, vaid kellegi võõra kontole.
Jah, on ka kolmas võimalus – teha mitte midagi, lubada mitte midagi. Kõik jääb nagu see on sajandeid ja aastatuhandeid olnud – ei mingit kaevandamist. Aga Suur Masin on juba käivitatud ja see variant on väga ebatõenäoline.
Praeguse meie valitsuse suund on teenida oma sendid kaevandamise lubamise loa eest. Suurest rahast oleme me sel juhul ilma. Meie maa songitakse suures osas üles ja sisuliselt hävitatakse.
Ma pole üldse kindel, et meil reaalselt siin mitut võimalust üldse on olnudki. Tõenäoline, et meil ongi vaid üks võimalus – teenidagi oma sente kaevandamisloa eest. Rahad on liiga suured, mäng on liiga kõrge ja üle meie valitsejate peade, et selle üle otsustamine võiks jääda vaid EV valitsuse teha.
Võimalik, et olemegi juba hiljaks jäänud. Või halvem veelgi – meil pole kunagi olnudki vähimatki reaalset võimalust hakata suurt raha teenima. Meile lihtlabaselt valetatakse, meile aetakse mingit roosat udu pudrumägedest ja piimajõgedest, maisest paradiisist ja et siin on justkui meil mingi oma sõna öelda. Ja võimalus suurt raha teenida.
Kardan, et kõik on juba ära otsustatud. Ilujutud rahva ja riigi päratust rikkusest on pettus. Rikkus on maapõues olemas, aga valitsuse tegevuse suund on ilmne – see on anda kaevandamise luba võõrastele sentide eest ära ja teha kõik, et rahvas oleks selle loa andmisega võõrastele nõus ega protestiks ning tekitaks uut fosforiidisõda.
Et meid ära moosida ja anda tehtavale mingi legitiimne põhjendus, selleks võidakse meile korraldada miski demokraatia suurlavastus – näiteks mingi rahvaküsitlus, isegi referendum vms. Kardan aga, et nii korduks täpselt sama, mis on reegliks saanud meie e-valimistega: tulemus oleks just see, mida võimurid vajavad ja on ammu ette teada.
Mäletate – esimene fosforiidisõda viis punavõimu kukkumisele. Meie praegune võim kardab ilmselt uue fosforiidisõja ja oma kukkumise sellist varianti kõige rohkem. See on neile hirmsaim perspektiiv. Nii tehaksegi kõik, et rahvas oleks nõus miljardite teenimise asemel olema ära ostetud sentide eest.
Minu pilt asjadest on kahjuks kraadi võtta mustem kui selle video osaliste oma. Kardan, et olemegi juba hiljaks jäänud, sest tagatubades on kõik ära otsustatud. Videos esinejad vist loodavad veel meie riigi otsustusõiguse peale? Mina ei looda.
Ometi, on ka lahendus olukorrale. Ja see ei saa olla muu kui uus, veelgi tulisem ja kompromissitum fosforiidisõda 2. See oleks sõda meie alles- ja ellu jäämise eest. Muule pole minu arvates meil loota, kui soovime, et Eesti ja meie ise koos oma isamaaga kestaksime.”