“TA president Tarmo Soomere andis teada, et ta on valmis hakkama ka riigi presidendiks. Kena teada, et keegi on kusagil ka julge ja ei salga valehäbis oma soove. Kuid mina teda EV presidendiks ei soovi. Miks, sellest mu jutu päris lõpus.
Aga esmaselt seda, et Soomere näol on meil tegemist 100%-ise reaalteaduste teadlasega. Ma ei kahtle siin tema teaduslike teadmiste tasemes. Ma arvan muud – teaduslikud teadmised, teaduslik mõttelaad, teaduse loogika pole ühiskonna ees olevate probleemide lahendamiseks see kõige parem ja targem taust.
Ma eelistaksin sel kohal näha inimest, kes on pigem filosoofilise, üldistavate teadmiste taustaga. Kes on ühtpidi pädev nii oma ainelise maailma kohta käivate teadmiste poolest, kuid teisalt keegi, kelle pilk ulatub puutuma pilvede piiri ja kõrgematki. Pelgalt teadusest ja teaduslikest teadmistest lähtuvalt on võimatu anda ühiskonnas toimuvale eetilisi hinnanguid. Teadus pole eetika alus.
Ühiskond vajab oma etteotsa isikut, kes on esmaselt just eetiliselt väga pädev ja kes on võimeline andma ühiskonnas toimuvale hinnanguid eetiliselt tasandilt.
Kuidas ühiskonnas liikuda kaosest enama korrastatuse ja sotsiaalse harmoonia poole, kuidas jätta seljataha rumaluse ja poliitiliste valede ookean ja jõuda tõe valitsemiseni, kuidas valgustada läbi kurjuse põhjuseks olev egoistlik rumalus ja jõuda vaimse tarkuseni, mis teeb head kõigile – seda kõike meile täppisteadused oma valemite ja loogikaga ei ütle.
Teadlane tehku teadust ja olgu sellisena ühiskonnale kasulik. Või juhtigu teaduse tegemist. See, kes oleks presidendi regaaliaid väärt, peab olema enamat – ta peab olema keegi, kes kujundab oma seisukohad välja ja suudab lähtuda mitte üksnes meie ainelise elu tasandist, vaid inimese ja ühiskonna elu vaimsetest alustest ja vaimsest tulenevatest väärtustest. Sellisest inimesest võib loota, et ta suudab tuua meie ellu enamat harmooniat, tõde ja headust.
Ma ei tunne Tarmo Soomeret kui inimest. Ma ei kahtle tema teaduslikes teadmistes. Kuid ma ei tea midagi tema vaimsest tasemest ega pädevusest. Olla TA president pole seepärast minu poolt veel lubatäht olla ka ühele rahvale president. Loomulikult oleks mul heameel, kui ta oleks enamat kui vaid hea teadlane oma teadusalal.
Hästi, ma siin veidi idealiseerisin asju – et milliste omadustega peaks olema meie ideaalpresident.
Reaalsus on see, et presidendi valivad parteide tagatubade poliitikud ja nad valivad kellegi, kes rahuldab parteide tagatubade pisikest käputäit meie reaalseid valitsejaid kõige enam. Ja teadagi, mis neid poliitilisi tagatubasid rahuldab – neid rahuldab kuulekus nende poliitilisele pealiinile.
Ma ei taha hr. Soomerele seda enese allutamist poliitikute egoismist kantud madalusele ja kohati isegi varjamatule küünilisusele. Ma usun, ta on paremat väärt kui selline häbistav saatus.
Aga sellest ideaalpresidendist. Meil pole lootustki, et meie presidendiks saab keegi, kes on pädev nii maise maailma asjades kuid kes on kooskõlas ka vaimsete väärtuste tasandiga. Keegi, kes tooks meile enamat harmooniat, tarkust ja headust. Poliitikud nullivad kellegi, kes on neist endist kõrgemal, hetkega ära.
Ilus oli unistada, aga reaalelu jätkub omasoodu.”
Harri Kingo, poliitikavaatleja
Toimetuselt meenutuseks: Asjadest õigete nimedega: Tarmo Soomere utopistlik humanism on oma riigi ja rahva reetmine