EKRE Harju- ja Raplamaa ringkonna liige, endine Kaitseväe spordijuht Heino Märks kõneles eilse Stenbocki maja juures piketil sellest, et energiahindade tõus pärsib noorte sporditegemist.
Heino Märks: „Kõrged energiahinnad jätavad täna jälje kõikidesse eluvaldkondadesse. Üks kõige haavatavaimaid on sport ja huviharidus. Sport on enamus juhtudel mõõdetav SI süsteemis. Me teame, kui kaugele hüppas meie olümpiavõtja Jaak Uudmäe või kui kõrgele teine olümpiavõitja Jüri Tarmak, samuti teame, kui raske kangi sai sirgetele kätele Jaan Talts. Kõikidel meil oli võimalus jälgida kauaoodatud tenniselahingut Anett Kontaveidi ja Kaia Kanepi vahel.
Selleks, et meil oleks terved inimesed, kes me keelt ja kultuuri edasi kannavad, on meil vaja luua sportimistingimused oma lastele. Põhjala edukaim spordiriik ja samuti üks maailma jõukamaid riike on Norra Kuningriik. Lasteaia lõpetamisel ei oska nad näidendeid peast esitada, küll aga oskavad nad ujuda, uisutada, suusatada, rattaga sõita ja joosta. Kõike seda tänu oma riigile, kes võimaldab selliseid tingimusi. Eestis hakatakse seevastu ujulaid sulgema, kuna vee soojendamine käib üle jõu. Uisutamisest ei saa varsti üldse rääkida samuti tänaseks populaarseks muutunud jäähoki harrastusest. Tehisjää külmutamine ja hooldamine on väga energiamahukas. Väiksemad spordihallid on sisetemperatuuri viinud tänaseks 3-4 kraadi alla mugavustsooni ja reeglites välja toodud nõuete. Sporditakse pikkades dressides, personal töötab poole kohaga, vastasel juhul tuleb saal sulgeda ja küte ning valgus välja lülitada. Tavalise pallimängusaali lae kõrguseks on reeglite järgi kuus meetrit, et võrkpalli saaks mängida ja ka vajadusel iluvõimlemisega tegeleda.
Tulles tagasi meeliköitnud tenniselahingu juurde, siis reeglitega nõutud valgus on väljakul 1000 luksi. Eesti epeenaiskond tõi meile Tokyo olümpialt üle tüki aja kulla ja ülendas meie meeled pikaks ajaks ning andis usku noortele raskele sporditeele asumiseks. Samas näevad võistlusreeglid ette 1200 luksi valgust rajal. Seda ei ole võimalik lambarasvast valatud küünaldega saavutada. Tänane valitsuse energiapoliitika surub lapsed ja noored tagasi keldritesse ja prügikastide vahele sportima nagu see oli 30 aastat tagasi. Korralikke sportimistingimusi saavad endale lubada riigiettevõtete ülemäära kinni makstud juhatuste liikmed. Läheneval talvel peavad jalgpallinoored ilmselt suusariietes ja vanaema kootud villastes sokkides veerand valgustusega sportima. Pärast üheksakümnendate aastate langust, kus spordibaasid muudeti turgudeks ja hulgiladudeks hakkas paljuski tänu kohalikele omavalitsuste ja eraettevõtjate panusele terve inimese kasvatamine jumet võtma. Tänane energiapoliitika viib meid külma ja pimedasse keskaega tagasi, röövib vanemate rahalised vahendid, et nad saaks oma lastele pakkuda huviharidust, head tervist ja palju tervena elatud aastaid tulevikus.
Huviharidus on osa meie kultuurist, ma usun, et sel talvel keraamikaringid lõpetavad tegevuse, mis mõtet on savi voolida, kui tulemus valmis põletada ei saa. Rääkimata eluks vajaliku ujumisoskuse omandamisest.
Minu lapsepõlv möödus Kohtla-Järvel. Täna räägitakse saastest ja CO-kvootidest ning odavast roheenergiast. Ma võin kinnitada, et halva õhu allikaks oli keemiakombinaat. Tänapäevaste tehnoloogiate kasutuselevõtuga on õhukvaliteet paranenud. Mis puutub soojuselektrijaamadesse, siis nende ümbruses ei olnud õhu kvaliteedis mingit tuntavat erinevust Toila pargiga võrreldes. Reformierakonna võimuletulekuga üheksakümnendate teises pooles tõmmati Eesti piir Padaorgu ja Kirde-Eesti jäeti üksi, ilma investeeringuteta. Üksnes erasektor asus kohalikke ettevõtteid arendama. Riik püstitas sinna mingi ebamäärase kolossi, mis laguneb piltlikult öeldes igal kolmandal tööpäeval ära, nagu tööpataljoni tehtud saunaahi. Tänu rahandusminister Martin Helme sekkumisele jäi planeeritud katastroof ära ja inimesed koondamata ning soojuselektrijaamad lammutamata. Andke neile töökatele inimestele võimalus meile energiajulgeolekut tagada! Päikesepaneelide omanikuna olen täheldanud, et kui regiooni ilmaennustus teatab päikeselisest päevast, järgneb sellele teade Nord Poolilt kõrgest energiahinnast, nad käivad käsi käes nagu Tipp ja Täpp lastelavastuses.
Minus on tekkinud kuri kahtlus, et keegi rikastub kokkumängu tulemusena tarbijate arvelt. Nii jätkates viib lähenev talv meid arengus aastakümneid tagasi. Õnneks ei võimalda kõrge elektrihind enam telerist elektriradiaatori kõrval istuvat peaministrit vaadata, kes räägib kokkuhoiust ajal, mil inimesed on oma tarbimise miinimumini viinud.
Tahtmatult meenub Marie Antoinette kes ütles, et kui vaestel leiba ei ole, siis söögu kooki. Edukate riikide ühiseks nimetajaks on odav energia, mis on saavutatud kohalikest allikatest. Piltlikult öeldes, paneme põlevkivi ahju, elame soojas ja valgustatud toas ning laseme lastel silmad särada ja liikumist ning kunstist tulenevat head tervist ning rõõmsat meelt nautida. Ainult nii saame tõsta oma inimeste tervelt elatud aastate arvu ja pakkuda neile täisväärtuslikku elu ning säilitada oma keelt ja kultuuri läbi aastasadade.
Heino Märks, EKRE