Siduvate rahvahääletuste seadustamine parandaks Eesti demokraatiat, aga süvariik ja seda esindavad erakonnad kardavad rahva arvamust, ütles EKRE aseesimees Mart Helme täna Riigikogu suures saalis, kus arutati EKRE ettepanekut seadustada kohalikes omavalitsustes õiguslikult siduvad rahvahääletused.
Mart Helme: „Me oleme erakonnana nii oma programmis kui ka valitsuses, mille koosseisu me kuulusime, järjekindlalt ajanud rahvaalgatuste liini. Ja järjekindlalt me oleme põrkunud ennast liberaalseks nimetavate erakondade vastuseisule. Milles nende liberaalsus seisab? Minule on saanud poliitikas olemise jooksul selgeks, et nende liberaalsus seisab homoabielude toetamises, rahvusriigi lammutamises, kiriku autoriteedi mahakiskumises ja muudes ajaloo taagaks peetavate nähtuste lahjendamises, likvideerimises ja demoniseerimises. Ja see ongi see liberaalsus. See ei ole liberaalsus tegelikult, see on teatud ideoloogia, diktaadi kehtestamine. Ja on selge, et rahvaalgatus ja rahvale sõnaõiguse andmine takistab neid selles, segab selle kõige elluviimist, segab selle liberaalseks, aga tegelikult üha enam autoritaarseks nimetatava agenda rakendamises.
Ja siin me olemegi nüüd. Meil on ideoloogiline laupkokkupõrge. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab seda, et inimestel oleks õigus oma elu kujundamisel kaasa rääkida, ja liberaalid ei toeta seda. Küll soovivad liberaalid aga elanikkonna enamusele, valijate enamusele peale suruda oma dogmasid, ainuõigeks nimetatavaid ideoloogilisi seisukohti. Ja seetõttu on nad ka vastu rahvaalgatuse seadustamisele.
Tõsi, ma juhtisin oma küsimuste voorus tähelepanu sellele, et demokraatia on selgete puudustega riigivalitsemisvorm. Ta on manipuleeritav, ta on ajalehtede, ajakirjanduse poolt suunatav ja mõjutatav. Ja ega asjata ei ole ju vana tuntud tõde, mis on ühist kärbsel ja poliitikul: mõlemad saab tappa ajalehega. Me nägime seda ju nii Euroopa Liiduga ühinemise referendumi kontekstis, kus massiivselt avalik arvamus rõhus ainult ühele seisukohale, see on Euroopa Liiduga ühinemise positiivsele stsenaariumile, jättes kõrvale kõik negatiivsed momendid.
Tollane statistika, mille tegid Euroopa Liidu suhtes skeptilised poliitikud ja poliitilised jõud, näitas, et vahekord oli kuskil 15% või 17% ei-poole seisukohad ajakirjanduses ja ülejäänu oli kõik jah-seisukohad ajakirjanduses. Nii et see on väga selgelt üks nendest puudustest, millest me kindlasti peame rääkima, kui räägime rahvaalgatuse seadustamisest. Aga see ei saa olla loomulikult ettekäändeks, et me ütleme, et rahvaalgatus kui niisugune tuleb üldse prügikasti visata. Nagu Jaak Valge oma ettekandes ka väga selgelt ja veenvalt ja värvikalt ja mitmekesiselt näitas, rahvaalgatus on rahvusvaheliselt täiesti aktsepteeritud praktika ja teatud riikides lausa regulaarne praktika. Eelkõige me räägime muidugi Šveitsist. Ja mingit katastroofi ei ole juhtunud. Küll on nendes riikides aga teatud ideoloogiliste seisukohtade pealesurumine rahvale ebaõnnestunud seoses rahvaalgatusega, mis on ka veenev näide selle kohta, miks meie süvariik ja meie süvariiki siin esindavad erakonnad ei soovi rahvaalgatust. Segab riigivalitsemist!
Ja muidugi täiesti sümptomaatiline oli see, kuidas Kaja Kallase lapsesuu korra komistas ja ütles, et küll oli hea üksi valitseda. Muidugi on hea üksi valitseda, ainuvalitsejatel on üldse hea üksi valitseda, see on tore, kui ei pea kaklema koalitsioonis ja leidma konsensust, keda saata kusagile Euroopa Kontrollikotta või kusagile mujale või kuidas võtta vastu mingisuguseid koroonapiiranguid või mida iganes. Kui ühiskondlik vastuseis on tasalülitatud, siis muidugi on hea valitseda. Aga kas see on hea ka rahvale? Kas see on hea ka riigi tervisele pikemas perspektiivis? Vaat siin tekivad ikkagi väga tõsised küsimärgid. Ja ma julgen öelda, et ei ole.
Mitte ilmaasjata ei ole jõudnud arvestatav hulk maailma riike olukorda, kus nad on aktsepteerinud demokraatiat kõige parema riigivalitsusvormina. Aga demokraatia ei ole ideaalne ja demokraatia peab arenema ja demokraatiat on võimalik kaasajastada ja demokraatiale on võimalik anda lisaväljundeid. Rahvaalgatus kahtlemata üks seesugustest lisaväljunditest on. Nii et lugupeetud tavapärased kahtlusalused, süvariiki esindavad erakonnad! Ajage selg sirgu ja toetage Eesti riigi tugevdamist ja rahvale sõnaõiguse andmist.“