Euroopa demograafiline kaart näitab, et Euroopa ei suuda üle elada jätkuva illegaalse immigratsiooni tagajärgi, ükskõik kui positiivses võtmes seda ei kajastataks. Demograafiline kriis, peamiselt islamimaadest hoogustuv massiline sisseränne ja immigrantide suur sündimus võib Euroopa põliselanikud muuta vähemuseks juba mõnekümne aasta jooksul.
Eestis on välispäritolu rahvastiku osakaal ca 30%, edasine eestlaste osakaalu vähendamine ületaks rahvuse ja rahvusriikluse säilimise mõttes kriitilise piiri. Kuid nagu näha, ei maksa see ELi silmis midagi ja meie võimulolijad ei julge seda argumenti isegi kasutada. Meile määratud kvoodid on suuremad kui Lätil, Leedul ja Soomel ning kümme korda suuremad kui on Eesti osakaal ELi SKPs ja rahvaarvus.
Maksutõus pagulaste toetuseks?
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus sätestab pagulastele riigieelarvest makstavad toetused: üürikulu umbes kolm eurot ruutmeetri kohta kahe aasta vältel; munitsipaalkorteri remondikulu ca 120 eurot ruutmeetri kohta; munitsipaalkorteri sisustamise kulu ca 1200 eurot inimese kohta; eesti keele õppe kulu ca 1100 eurot kahe aasta vältel; tõlketeenuse kulu ca 70 eurot kuus kahe aasta vältel. Taotluse alusel võib perioodi pikendada ja toetust suurendada kuni 20 protsenti.
Kaitse saajal on õigus saada ka riiklikku pensioni, peretoetusi, tööturuteenuseid ja tööturutoetust, sotsiaaltoetusi ja muud abi, nagu Eesti elanikul. Ehk lisaks kõigele töötuabiraha, haigekassa teenust, toimetulekutoetust, omavalitsuse pakutavaid toetusi jne. Kõike kokku on raske arvestada, kuid räägime vähemalt 1000 eurost kuus. Peale selle kulud tugiisikutele, kes aitavad teabeotsingutel, eluaseme leidmisel, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste, haridus- ja kutseõppeteenuste saamisel ning argipäevategevustes, nagu panga-, ostu- jm toimingutes.
Immigrantidel on õigus tuua kvoodivabalt järele oma pereliikmeid. Soomest on näide, kuidas varjupaiga saanu tõi riiki üle kolmekümne „lapse“. On olemas ka Euroopa Kohtu pretsedent, kus muslimimehele anti õigus tuua järgi oma neli naist lastega. Tagasihoidliku arvestuse järgi tuleb kvoote korrutada vähemalt neljaga. Seega saaksime 1064 immigrandi asemel hoopiski umbes 4200, mis teeb 42 000 kümne aastaga. Hullumeelsus? Loomulikult, kuid kui Eesti ei keeldu pealesurutavast massiimmigratsioonist, siis on see võimalik.
Makstes neljale tuhandele pagulasele tuhat eurot kuus kahe aasta vältel, on summa 98,4 miljonit. Kolmekümnele tuhandele 984 miljonit. ELi lubatud toetus on selle kõrval olematu, kattes vaid mõne kuu kulud. Isegi kui maksaksime poole vähem, oleks summad 49,2 ja 492 miljonit.
Kas me oleme sellise abi andmiseks võimelised? Kindlasti mitte, eriti fakti taustal, et veerand eesti rahvast elab vaesuses, lapsed näevad nälga ja meie pensionid, lastetoetused ja palgad ei ole kõnealuste toetustega võrreldavadki. See on ebamoraalne ja meie enda inimeste suhtes kuritegelik. Milliseid makse kavatsetakse veel tõsta, et toetada immigratsiooni?
Peatada immigratsioon!
Kui otsustusõigus immigratsiooniküsimuses antakse Brüsselile, kasvavad arvud, nagu suurenevad ka põgenikevood Vahemerel, kus EL tegeleb mitte illegaalse immigratsiooni takistamise, vaid selle õhutamisega.
Mida rohkem EL pagulasi vastu võtab, seda enam neid tuleb, kuigi nende abistamine lähteriikides oleks mitu korda lihtsam ja efektiivsem. Ükskõik kui palju Euroopa neid vastu ei võtaks, see on vaid tilk ookeanist. Illegaalne immigratsioon tuleb peatada ja tegelda tuleb selle põhjustega, mitte tagajärgede ümberjagamisega.
Enamik immigrantidest ei integreeru Euroopa kultuuri ega eluviisiga. Põhjus on keeleoskamatuses, religioonis, erinevas arusaamises, kultuuritaustas ja madalas haridustasemes. Tänapäeval ei ole kuigi palju töid, mida oleks neile võimalik pakkuda. Ajad, kui eesti pagulased tegid kirve ja saega Rootsis metsatöid, on möödas. Nüüdisajal tehakse ka Eestis metsatöid kallite ja keeruliste masinatega.
Meil kurdetakse, et Eesti inimeste kvalifikatsioon on madal, haridus ja kutseõpe tuleb viia vastavusse tööturu vajadustega ning kui me tahame olla konkurentsivõimeline ja arenev ühiskond, peame majanduse ümber struktureerima vähem töökäsi vajavatele innovaatilistele aladele. Samas kavatsetakse sisse tuua väheharitud tööjõudu, mille tagajärjeks on veelgi vähem lisandväärtust loov majandus, veelgi väiksemad palgad, süvenev töötus ja vaesus.
Kui me ei suuda integreerida aastakümneid siin elanud ja sündinud inimesi, kuidas suudame hakkama saada sisserändega täiesti võõrast kultuuriruumist? Kui see on võimalik, siis miks ei ole sellega Euroopas hakkama saadud? Prantsusmaal, Inglismaal, Rootsis ja mujal on immigratsiooni negatiivse küljena kaasnenud põletamised, rüüstamised, vägistamised ja islamiterrorism, mis on muutumas juba igapäevaelu osaks. Praegu on Eesti seisukoht kvootide suhtes eitav, kui vaid valitsusringkonnad ei nõustu “vabatahtliku” vastuvõtmisega.