Donald Trump on võitnud vabariiklaste Iowa eelvalimised ja on teel vabariiklaste presidendikandidaadi poole. Ei ole välistatud, et ta valitakse taas USA presidendiks. Kuidas peaks Eesti ja Euroopa valmistuma Trumpi saamisele uuesti USA presidendiks? Muretses Postimees, esitades meie poliitikutele rubriigis “Poliitikute vox populi” vastava küsimuse.
Henn Põlluaas, riigikogu väliskomisjoni aseesimees, EKRE: Eesti liberaalid maalivad Donald Trumpi saamistest presidendiks õuduspilte. Kriitikavabalt edastatakse vabariiklaste vastasleeri ehk demokraatliku partei jutupunkte, eirates asjaolu, et USAs käib karm sisepoliitiline võitlus kahe suure poliitilise leeri, libaraalide ja konservatiivide vahel. Isegi kui Trumpi stiil ja väljendusviis ei meeldi, peaksime hoidma pea külmana ja vaatama mitte niivõrd seda, mida ja kuidas ta räägib, vaid seda, mida ta oma esimesel ametiajal (2017–2021) tegi.
Näiteks jutt, et Trump viib Ühendriigid NATOst välja, ei kannata mingit kriitikat. See ähvardus oli mõeldud selleks, et Euroopa riigid hakkaksid NATOsse rohkem panustama, ta nõudis liitlastelt kokku lepitud kahe protsendi täitmist. Muide, Eesti panust NATOsse hindas ta väga kõrgelt. Nii NATO, Euroopa, Balti riigid kui ka Ukraina said tema presidentuuri ajal suuremat tähelepanu ja toetust kui Barack Obama ajal aastatel 2009–2017. Joe Biden alustas USA Euroopa vägede vähendamisega ligi 20 protsendi võrra. Kindlasti polnud see väheoluline, kui Vladimir Putin oma ähvarduste ja nõudmistega 2021. aastal välja tuli. Trump oli see, kes nõudis Euroopalt Vene gaasist loobumist ja hoiatas Kremli lõksu sattumast. On selge, et tema poliitilistele vastastele, kes olid Kremli asjus pea liiva alla peitnud, see ei meeldinud.
Trumpita oleks Euroopa ja NATO täna märksa halvemas olukorras. Tõele ei vasta ka see, et Trump ja vabariiklased Ukrainat ei toeta. Just Trumpi ajal anti peale Obama ja lääneriikide keeldumist Ukrainale Javeline. Seevastu Bideni administratsioon keeldub tänini Ukrainale vajaminevat modernset relvastust ja pika laskeulatusega rakette andmast. USA ei alustanud Trumpi ajal ühtegi sõda, kuid veelgi olulisem – Venemaa ei alustanud Trumpi valitsemise ajal mitte ühtegi sõda. Obama punased jooned olid muutunud naeruväärseks ja Bideni hoiatused pole Putinile tõsiselt võetavad olnudki. Kokkuvõttes, Trumpi saamine presidendiks on Eesti julgeoleku seisukohast pigem positiivne.