Karl Kristjan Kaupi doktoritööst on sündinud ulmeline projekt nimega Psyrreal – virtuaalreaalsuse keskkond, mis matkib psühhedeelset kogemust. Enne virtuaalprillide pähe panemist vesteldakse psühholoogiga isiklike probleemide üle, seejärel sukeldutakse tunnikeseks värvilistesse mustritesse, unenäolistesse maastikesse ja multidimensionaalsetesse ruumidesse. Eesmärk on murda aju korduvaid mustreid ja leevendada depressiooni. Erinevalt keemilistest ainetest nagu psilotsübiin, mida tänapäeval kiidetakse imerohuna ärevuse ja depressiooni vastu, olevat Psyrreal “ohutu” alternatiiv.
Kuid see “ohutus” on petlik. Esiteks alahindab lähenemine psühholoogilisi riske: harvadel juhtudel võivad tekkida psühhoosid, pikaajalised tajuhäired või valed, kuid veenvad “tõed”, millest on raske lahti saada. Teiseks ei lahenda see inimeste tegelikke probleeme – majanduslikku ebakindlust, perekondade lagunemist ega rahvuslikku võõrandumist –, vaid maskeerib sümptomeid kunstliku kogemusega.
Kolmandaks on tegu idamaise ja psühhedeelse hipispiritualismiga, mis ülistab ego lahustumist, “tühjuse ja terviku ühtsust” ning piiride hägustumist. See on täielikus vastuolus konservatiivsete väärtustega: vastutus, rahvuslik identiteet, perekond ja reaalne elu. Eesti inimene ei vaja ego hävitamist ega kosmilise kontakti simulatsiooni, vaid sisemist tugevust ja selget moraalset raamistikku.
Neljandaks on virtuaalreaalsus eriti ohtlik just seetõttu, et see on digitaalne. Keemilisi hallutsinogeene ei saa internetis tasuta laiali jagada, virtuaalset psühhedeelia äppi aga küll. Kui süvariik või selle teenistuses olevad poolpunased aktivistid – midagi “psühhoneuro kohviku vabatahtlike” taolist ja teised meditsiini kattevarju all tegutsevad ideoloogid – hakkavad Psyrreali või sarnaseid programme massiliselt levitama, muutub see üleilmseks virtuaalseks narkomaaniaks. Uus džinn on veel pudelis, kuid selle lahti laskmine on vaid aja küsimus.
Hea on vaid üks asi: zombistunud, virtuaalselt uimastatud elanikkond ei ole võimeline uueks maailmasõjaks. Kahjuks ei suuda sellised topised ka hirmuvalitsusele vastupanu osutada. Kivistunud narkar ei kõlba mitte millekski.
Me ei tohi lasta eesti rahvast muuta globalistide inimvaenuliku eksperimendi katsejäneseks. Lahendus ei ole 3D prillid ega keemiline valgustumine, vaid tagasipöördumine reaalsete väärtuste, pere, rahvuse, klassikalise kultuuri ja looduse juurde.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 27.08.2026