Hollandi parlamendi alamkoja (Tweede Kamer) valimisteni 15. märtsil on jäänud napp nädal. Valimiskampaania on täies hoos. Lisaks kuuele hetkel parlamendis esindatud nn suurele parteile (vt ka UU 02.02.2017), osaleb seekord valimistel pea rekordarv väiksemaid parteisid, kokku 28.
Neid kõiki ühendab ilmselt soov tuua Hollandi poliitmaastikule muutusi, kuid kui paljudel neist 150-kohalises alamkojas koht sisse võtta õnnestub, selgub järgmisel nädala. Hetkel juhib arvamusküsitlusi napilt immigratsioonivastane ja euroskeptiline Vabaduspartei (PVV) Geert Wildersi juhtimisel, seda praeguse peaministri Mark Rutte Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest ees. Ent kui valimised võidabki Wilders, jääb ikkagi õhku küsimus, kas tal õnnestub kokku panna valitsus. Pea kõik kartelliparteid on nimelt kinnitanud, et nemad PVV-ga koostööd ei tee.
Wildersiga koostööks on aga valmis uus ja väga kiiresti populaarsust koguv partei Foorum voor Democratie (FVD – Demokraatia foorum) eesotsas karismaatilise noore konservatiivi ja euroskeptiku Thierry Baudet’ga (vt ka UU 15.09.2015). FVD ongi eelkõige euroskeptiline partei. Nad peavad Euroopa riikide vahelist koostööd küll väga oluliseks, kuid just selsamal põhjusel on nad vastu Euroopa Liidule. FVD seisukoht on, et EL on ebademokraatlik, ajast ja arust juhtimissüsteemiga moolok, mis kujutab endast kartelliülest kartelli. FVD ei usu, et EL-i on võimalik reformida ja soovib seega NEXIT-it. Selleks tahavad nad korraldada referendumi Hollandi jätkamise üle eurotsoonis, aga ka referendumi avatud piiride ja inimeste kontrollimatu liikumise üle EL-is ja, sarnaselt Suurbritanniale, referendumi NEXIT-i üle.
FVD euroskeptilisusel on Hollandis kindlasti tugev kandepind, seda näitab ka hiljuti läbiviidud uuring, mille kohaselt soovib Hollandi lahkumist EL-ist enam kui 50% hollandlastest.
FVD programmis on olulisel kohal ka immigratsiooniga seotud probleemid. Partei suhtub praegusesse immigratsioonipoliitikasse väga kriitiliselt ja leiab, et sellel ei ole juba ammu mitte mingit seost n-ö avatud ühiskonna mudeliga. Pigem laseb praegune parteikartell Hollandisse sisse massiliselt majandusmigrante, kellel puuduvad igasugused eeldused Hollandi tööturule sisenemiseks ja kelle ülalpidamiseks kulutatakse tohutuid summasid Hollandi maksumaksjate raha. Nende inimeste integratsioon on ebaõnnestunud ja FVD arvates oleks siin suurepäraseks vahendiks tagasimigratsioon. Põhimõtteliselt pooldab FVD aga Austraalia immigratsioonimudelit: Holland otsustab ise, keda riiki lubatakse. Lisaks soovivad nad muuta seadust ja asendada asüülitaotlejate puhul alaline elamisluba ajutise elamisloaga, mis eeldab seda, et inimesed pöörduvad konflikti möödudes oma kodumaale tagasi.
FVD programm on immigratsiooniküsimustes siiski veidi leebem kui Wildersi ja PVV programm, mis näeb ette täielikku asüülitaotlejate ja migrantide vastuvõtmise peatamist moslemiriikidest.
Ehkki Thierry Baudet ei ole kunagi varem aktiivselt poliitikas tegutsenud, oli just tema üks möödunud aasta kevadel toimunud Ukraina ja EL-i vabakaubandus- ja assotsiatsioonileppe referendumi korraldajatest. Referendumil hääletasid hollandlased küll ratifitseerimise vastu, kuid praeguseks on alamkoda leppe siiski ratifitseerinud ja lepe ootab nüüd ratifitseerimist ülemkojas. Sellist tegevust on Baudet nimetanud rahva petmiseks ja FVD programmis seisab olulise punktina sees otsedemokraatia sisseviimine Šveitsi mudeli näitel. Seda siis juba nii, et rahva otsus oleks lõplik ja valitsusele siduv.
Kuid aktiivsesse poliitikasse minemise kõige olulisema põhjusena on Baudet, ja paljud teised FVD nimekirjas kandideerivad inimesed, nimetanud vajadust lüüa laiali praegu tegutsev nn poliitkartell. Kõlab tuttavalt? Tõepoolest, täpselt nagu Eestis on ka Hollandis olnud juba aastaid võimul ühed ja samad poliitkorrektsed ja korrumpeerunud isikud. Umbes 10 000 inimest istub ühelt soojalt kohalt teisele ja see on Baudet sõnul Hollandi jaoks väga suur probleem. Kartellis tegutseb igaüks iseenese huvide nimel ja mitte riigi heaolu nimel. Kartelli lõhkumiseks teeb FVD kõvasti tööd ja ehkki neil puudub riiklik rahaline toetus (nad ei ole ju hetkel veel parlamendis), on nad sotsiaalmeedia ja interneti suurepäraseid võimalusi ära kasutades teinud võimsa kampaania. Hiljuti läbiviidud uuring näitas, et FVD on kõikidest Hollandi valimistel kandideerivatest parteidest kõige aktiivsemalt sotsiaalmeedias tegutsev partei ja neid jälgib rekordarv inimesi, nende hulgas ka väga palju noori.
Kui FVD-l õnnestuks uue parteina saavutada valimistel supertulemus ja nad saaksid parlamendis 5-6 kohta, oleks Wildersil valimisvõidu korral üks koostööpartner kohe olemas. Lisaks annab FVD olemasolu võimaluse neile inimestele, kes demoniseeritud Wildersile oma häält anda ei söanda, kuid kes soovivad muutusi Hollandi poliitikas ja ühiskonnakorralduses.
Triin van Doorslaer
FOTO: AP/Scanpix