Taevas tuuleparkide kohal tõmbub mustaks: üha enam tuuakse esile nende kahjulikku mõju inimestele, majandusele ja loodusele.
Tuuleturbiinide terviseriskid ei tulene mitte ainult mürast, infrahelist ja varjude virvendusest, vaid ka mikroplastist, perfluoritud alküleenist (PFAS), keevkiht-6-st (SF6), süsinikkiust tugevdatud plastikust (CFRP), mineraalõlidest ja muudest keemilistest ainetest. See, mida operaatorid kahjutuks peavad, ohustab mitte ainult meie tervist, vaid ka toitu ja vett. Mida teevad põllumehed saastunud põllukultuuridega? Mida teevad omavalitsusjuhid, kui neid kaevatakse avaliku julgeoleku ohustamise tõttu ametialase väärkäitumise eest kohtusse? Vabandus nagu “ma ei teadnud” ei kehti enam pärast turbiinide püstitamist. Seetõttu on oluline olla nendest toksiinidest teadlik.
Euroopa Parlamendi liige Gerald Hauser on avanud ussipurgi oma nõudmisega tuulikute ehituse viivitamatuks peatamiseks. Kui põhjalik testimine peaks näitama, et tuulikud on keemilised saastajad, variseb puhta taastuvenergia poliitika narratiiv kokku. See oleks hea asi, sest praegune Austria valitsus soovib oma kliimaeesmärke saavutada kümme aastat varem kui ükski teine ELi riik. Kas see ennetav kuuletumine viib ohtlikku ummikteele? Vaatleme seda mürgist keemilist kokteili lähemalt.
Kaasaegse tuuleturbiini rootorite pindala on umbes 250 ruutmeetrit. Saksamaa Liidupäeva uurimisteenistus (WD 8 – 3000 – 077/20) 2020 annab rootorilabade erosiooni kohta järgmise lühiteabe: mikroplasti hõõrdumine mitte ainult ei halvenda süsteemi jõudlust, vaid nanoosakestena saastab see ka keskkonda ja kujutab endast ohtu inimeste tervisele.
Kopsudes võivad esineda põletikulised protsessid, mis kroonilistel juhtudel võivad viia elundikahjustuste ja isegi kasvajate tekkeni. Kiudtugevdatud plastid lagunevad kõikide keskkonnategurite, näiteks UV-kiirguse, vihma, lume, rahe, tuule ning putukate ja lindude mõjul. Need eraldavad mikroosakesi.
Iga tuulik paiskab igal aastal põldudele ja metsadesse mitu kilogrammi mikrokiude. Sõltuvalt allikast paiskavad Saksamaal asuvad 31 000 tuulikut aastas õhku 1395–3100 tonni mikroosakesi. Seda arvu pole Austria tuulikute kohta isegi arvutatud. Teadusringkonnad on selles küsimuses lõhenenud.
Allikas: Report24 News
Tuuleturbiinidest pärit mikroplastik: Euroopa Komisjon tunnistab esimest korda ametlikult plasti hõõrdumist
13. september 2026
Brüssel – Euroopa Komisjon on esimest korda ametlikult tunnistanud, et tuulikud paiskavad õhku plastosakesi ja et see hõõrdumise tulem satub kontrollimatult keskkonda. See järgnes Austria parlamendiliikme Gerald Hauseri päringule, kes oli suurusjärguks esitanud hinnanguliselt kuni 62 kilogrammi mikroplasti tuuliku kohta aastas. Kuigi komisjon seda arvu ei aktsepteeri, kinnitab ta teaduslikele uuringutele viidates selgesõnaliselt plastiku hõõrdumist ennast. See annab ametliku kinnituse seni vähe tähelepanu saanud keskkonnakoormuse kohta, seda just poliitiliselt eriti keskkonnasõbralikuks peetava tuuleelektritootmise kontekstis.
Allikas: Blackout News