Iga ettevõtja, kes soovib piiramatut tööjõu sissevedu Eestisse, võiks alati alustada selgitusega, millisena näeb ta selle taustal tuleviku Eestit eesti rahvuse püsimajäämise kohalt.
Kaubandus-tööstuskoja juhi ja Nordeconi nõukogu esimehe Toomas Lumani sõnul on suurem võõrtööjõu kasutamine möödapääsmatu, kirjutab Postimees. “Vajame kordades rohkem võõrtöölisi, kui praegu siia tuleb,” lisas Luman. Võõrtööjõu kasutamine on suureks probleemiks just ehitussektoris, milles tegutseb Lumani osalusega Nordecon.
“Praegu on meil tööplatsidel probleemid registreerimata Ukraina ehitajatega. Me ennustasime juba ammu, et kui me ei lase võõrtööjõul ametlikult sisse tulla, siis nad tulevad mitteametlikult ja kontrollimatult. Nii ongi läinud,” ütles Toomas Luman lehele.
Siinkohal on märgatav hämamine, kus seaduserikkumisi põhjenduseks tuues tahetakse tegelikult hoopiski võõrtöötajate üldarvu suurendada. Jättes kõrvale mustalt raha maksmise ja riigil saamata jäänud tulu, tuleb nentida, et tegelikult need illegaalid ju töötavad ehk siis ehitavad. Järelikult tuleks Lumani hinnangul neid lisaks praegustele ausalt ja ebaausalt töötavatele slaavlastele veel mitu korda rohkem sisse tuua. Sest kui see mass oleks ka ametlikult sisse tulnud, oleks tööjõust endiselt puudus – ega need illegaalid ju ehitusplatsidel logele!
Luman ütleb, et suur probleem on ehitussektoris. Miks siis nn ettevõtja eestlasi Soomest tagasi ei osta — seal on ju tohutu hulk kvalifitseeritud ja kogemustega ehitajaid, pealegi on Nordecon tugev firma? Vastus on üks — härra Luman ei taha ilmselt neile inimväärset palka maksta, vaid eelistab odavat tööjõudu, mis slaavlaste tulles viib Eesti tugevneva venestamiseni. Soomes töötavatele Eesti ehitajatele aitaks isegi sealse tasemega võrdsest või pisut madalamast palgast, nad tuleksid tagasi, et kodus pere keskel olla.
Tõtt-öelda hakkab see ettevõtjate pidev nutulaul juba ära tüütama. Siin maksab hea valem: “Ärimees, kes ei suuda oma töötajatele normaalset äraelamist tagavat palka maksta, pole ettevõtja, vaid mängib ettevõtjat!” Ja iga ärimees, kes alustab järjekordset hala, võiks väljuda oma kitsastest ärihuvidest ning rääkida laiemalt, kuidas ta tööjõu sissevedu näeb: kuidas see tema arvates mõjutab Eesti demograafilist olukorda, kas ta suudab tagada, et ukrainlaste saabumisega ei teki tema ettevõttes venekeelne töökeskkond, kuidas ta tagab, et ajutine tööjõud jääbki ajutiseks ehk siis selle, et nad kord siiski koju lähevad, ja lõpetuseks – päris kindlasti peaks välja ütlema selle, millise palganumbriga hakkab olema Odessast siia toodud ehitaja Stjopa. Sest EPL-is ilmunud arutelu järgi tahavad ettevõtjad ka õigust ise palgataset määrata — ja kindlasti mitte ülespoole.
Mis aga puutub Lumani soovi võõrtööjõudu laialdasemalt sisse vedada, siis ei maksa unustada, et varem olid tema tegevuses tähtsal kohal suhted Vene ettevõtlusega — sellest ka armastus slaavi tööjõu vastu. Lõpetada aga võiks Lumani enda sõnadega, mis on kirjas Vikipeedias: “Luman võtab sageli sõna ajakirjanduses ühiskonna, majanduse ja poliitika teemadel. Ta on kritiseerinud erasektori toetamist majanduskriisis: “Eks nutavad ja halavad rohkem need, kes on ise teinud äärmiselt rumalaid finantsmajanduslikke otsuseid, võtnud ülemääraseid riske, ei suuda enam oma kohustusi täita – nüüd on justkui keegi teine süüdi. Et tulgu valitsus ja tehku midagi. Valitsus ei peaks ettevõtjate lollusi kinni maksma!””
Tegelikult ei peaks valitsus ka ettevõtjate odava tööjõu sisseveo soovi tõsiselt võtma, kui nad ei suuda ega taha omi Kalevipoegi tagasi “osta”!