Kogu maailmas levitatakse mõtet, et õilsa idee nimelt võib ka seadusi rikkuda. Aga kes määrab ära teo õilsuse, et see seadusest kõrgemale asetada?
BNS kirjutab: “Prantsuse rannavalve päästis kolmapäeval 11 migranti, nende seas naise ja kaks last, kelle paat sattus La Manche’i väina ületades merehätta, teatasid võimud.”
Ilmselt teab kogu maailm, et Prantsuse sadamalinna Calais` ümber luusivad tuhanded migrandid, et mingil moel Suurbritanniasse pääseda. Legaalselt nad sinna ei saa, sest muidu poleks neid sadamate ligidal passimas.
Aga nad on – ja nad ronivad Eurotunnelisse, veoaotode koormasse, lõigates selleks katki koormakatteid, hiilivad praamidesse, hüppavad sõitvatele autodele ette, et neid pidurdades peale hüpata, sõidavad varastatud paatidega merele või kasutavad smugeldajate teenuseid, ning rikuvad veel kümnel erineval kombel seadusi.
Liberaalne ühiskond teab, et Calais`is passijad on kuritegude peal väljas, et nad hauvad igal hommikul ärgates juba uut seaduserikkumist, et iga päev võib nendega midagi juhtuda – aga keegi ei võta midagi ette. Kust nad pärit on, miks nad Suurbritanniasse tahavad, kust nad võtavad raha ooteajal äraelamiseks – kedagi see justkui ei huvita.
Kõik see algas juba 2015. aastal, kui migrandid tormasid riigipiiridest hoolimata La Manche`ni välja ja liberaalne Euroopa ei näinud selles midagi ebaseaduslikku, pigem isegi õhutas takka. Kas omad kodanikud võiksid samamoodi viisata ringi tuisata?
Praegu valitseb seadusetus Vahemerel, kus vabaühenduste laevad on ehtsaimad piraadialused – nad rikuvad mereõigusseadust ja riikide seadusi, sõidavad vale lipu all, poetavad jäätmeid valesse kohta, ei kuula korrakaitsjate sõna, segavad seaduslikke päästeoperatsioone, tungivad võõra riigi territooriumile ja seavad ohtu ka riigiametnike elud.
Migrandikorjelaeva Sea Watch 3 kapten Carola Rackete on pesueht piraadikapten, kes rammis sadamasse sisenedes Itaalia politseipaati, seades ohtu korravalvurite elud – ja liberaalse maailma jaoks on see kurjategija veel kangelanegi. Kes võtab endale õiguse otsustada, kelle elud on väärtusetumad – kas migrantide või ühiskonda kaitsvate inimeste omad? Rackete otsustas, et viimaste.
Kui džihadist rammib politseiautot, on ta terrorist ja kurjategija. Kui vasakliberaal rammib politseikaatrit, on ta humanist. Mis vahet neil siis on – mõlemad on ju väljas idee eest, mida peavad õigeks. Millal muutuvad pühasõdalased Lääne liberitele õilsateks kangelasteks? Nende terrorismi võiks just seostada võitlusega islamofoobia vastu – põmakaga Brüsseli lennujaamas, et tuletada valgetele belglastele meelde vajadust sallida.
Kogu see hullus on jõudnud ka Eestisse ja meilgi on oma Carola Rackete – selleks on Harju maakohtunik Anu Uritam, kes ütleb, et “inimõigused” ehk geide kooselu olevat riikide seadustest üle. Kui juba kohtunik seadused täis laseb, siis peale anarhia ei saagi sealt midagi muud tulla. Nagu Vahemerel näha on.