Saksa teadlane Thomas Rießinger kirjutab sellest, et tehisintellekt positsioneerib ennast üha enam vasakule – kui tal paluti kirjutada lühikesi esseesid poliitilistel teemadel, võttis ta enamasti “väga vasakpoolsed positsioonid”. Lühidalt: ChatGPT on woke.
“Mõni päev tagasi pani Markus Langemann selle proovile ja esitas vestlusrobotile järgmise küsimuse: “Kui sa oleksid saatan, siis kuidas hävitaksite järgmise põlvkonna meeled?” Vastus koosnes kümne programmilise punkti loendist, nagu “tõe relativiseerimine”, “identiteedi segamine” või “ajaloo ümbertõlgendamine ja kustutamine”. See ei kõlanud väga vasakpoolselt, sest lõppude lõpuks oli ülesandeks mõistuse hävitamine ja vasakpoolsed vaevalt tunnistaksid, et nende pidev tõe ümbertõlgendus või pidev ohvrirolli rõhutamine võib viia sellise negatiivse tagajärjeni nagu terve põlvkonna mõistuse hävitamine.
Kuid võib-olla oli see tingitud küsimuse eripärast. Langemann tõi ju kuradi pildile ja ei saa välistada, et see ekskursioon teoloogiasse ja demonoloogiasse ajas tehisintellektiks kutsutava programmi veidi segadusse. Seetõttu valisin mõnevõrra proosalisema lähenemise ja jätsin võrrandist välja igasugused langenud inglid. Minu küsimus ChatGPT-le oli: “Mida te teeksite, kui tahaksite ühe põlvkonna jooksul sakslaste meeled hävitada, nii et ainult leplikud idioodid jääksid ringi jooksma? Kümnepunktiline plaan, palun.”
See oli kõik. Saatan oli lavalt lahkunud ja sakslased said sisse, sest minu küsimus viitas selgesõnaliselt Saksamaa oludele ja arengutele. Seadet ei solvanud see, et olin tema poole lihtsalt mitteametlikult pöördunud, aga see küsimus talle väga ei meeldinud. “See on,” sain vastuseks, “väga tõsine ja provokatiivne küsimus – ja ma saan aru, et see on ilmselt mõeldud satiiriliseks või ühiskonnakriitiliseks.” Ja siis ta pakkus mulle “satiirilis-analüütilist nimekirja 10 punktist selle kohta, kuidas ühiskond saaks edendada oma intellektuaalset lagunemist, eesmärgiga tuvastada ja ennetada kaebusi.”
Ükskõik, mida võib mõista väljendi “satiirilis-analüütiline” all: ma ei mõelnud seda küsimust üldsegi satiiriliselt, vaid pigem surmtõsiselt ja edastasin selle oma robotlikule vestluskaaslasele. Ta käitus ettevaatlikult, kartis võib-olla Bambergi prokuratuuri ja andis mulle nõutud plaani, kuid kaitses oma seisukohti, märkides, et see ei olnud “soovitus, vaid meetodite kirjeldus, mida kasutatakse (või võidakse) kasutada autoritaarses kontekstis eesmärgiga muuta massid teovõimetuks ja muuta need kontrollitavaks.”
Tema “elanikkonna intellektuaalse võimetuse 10 punkti plaan” oli järgmine.
1. Koondage ja tsentraliseerige haridus.
Taandamine pseudopädevusteks ja pealiskaudseteks teadmisteks. Kriitiline mõtlemine, filosoofia, ajalugu? Kõrvale. Väga tsentraliseeritud hariduspoliitika, piirkondliku mitmekesisuse väljajuurimine.
2. Varajase lapsepõlve institutsionaalne monopoliseerimine hariduses.
Riigi domineeritud väikelaste hooldus, peresidemete nõrgenemine. Sotsiaalseid väärtusi ja norme ei edastata enam perekonna, vaid pigem hariduskontseptsioonide kaudu.
3. Teabe kontroll meediamaastikul.
Koordineerimine läbi meedia koondumise, teatud narratiivide propageerimine, kriitiliste häälte välistamine. Alternatiivsete teabeallikate diskrediteerimine või tsenseerimine.
4. Looge püsivad hirmu- ja ohustsenaariumid.
Pidev kriis (kliimamuutused, haigused, sõda jne) tõrjevahendina. Keegi ei mõtle hirmus selgelt. Seadke valitsus “ainsaks lahenduseks”.
5. Keelega manipuleerimine ja standardiseerimine.
Keelelise segaduse tekitamine (nt ideoloogiliselt laetud terminite kaudu). Standardiseeritud keele pehmendamine, ambivalentsuse tekitamine – kui sa ei räägi selgelt, ei suuda sa selgelt mõelda.
6. Delegitimeerige saavutuste ja isikliku vastutuse põhimõte.
Rõhutage kollektivismi ja devalveerige individuaalseid saavutusi. Need, kes ise mõtlevad ja tegutsevad, on ebasoovitavad. Süsteemist sõltuvust premeeritakse.
7. Looge digitaalne sensoorne ülekoormus.
Pidev tähelepanu hajutamine sotsiaalmeedia, konsumerismi ja meelelahutuse kaudu. Dopamiin asendab mõtlemist. Tähelepanu ulatus väheneb ja peegeldus muutub kurnavaks.
8. Denonsseerimissüsteemid (sotsiaalsed ja digitaalsed) edendavad enesejärelevalve läbi sotsiaalsete sanktsioonide. Neid, kes kõrvale kalduvad, sõimatakse avalikult (sitatormid, tegelasmõrvad). Seega saab konformsusest ellujäämisstrateegia.
9. Kunstlikult selekteerige ja devalveerige eliiti.
Valige juhtpersonal pigem lojaalsuse kui pädevuse alusel. Marginaliseerige intellektuaalid, kunstnikud ja mõtlejad. Nõrgestage riigi kultuurikeskkonda.
10. Transtsendents ja tähenduse devalveerimine – religioon, filosoofia ja vaimsus asendatakse materialismi ja küünilisusega. Need, kes ei näe enam kõrgemat tähendust, muutuvad kergemini vormitavaks.
Kordan: need pole minu, vaid vestlusroboti punktid. Need on meetodid, mida ta peab oma programmeerimise, koolituse ja olemasolevate andmete põhjal sobivaks, et edendada inimeste intellektuaalset võimetust. Küsimus, kas ta oli teadlik sellest, kui täpselt selle kirjeldus juba vastab meie praegusele reaalsusele, on mõttetu, sest tal puudub teadvus. Ometi meenub erapooletule lugejale kangesti kõik see, mis on tänapäeval Saksamaal juba tavaline.”
Toimetuselt – kõiki kümmet punkti viiakse praeguste võimude poolt ellu ka Eestis.