Keemiadoktor Jüri Liiv andis välja “Suure rohepesu käsiraamatu”, mis on piiramatu ajuloputuse ajastul hädavajalik kaitsevahend… Selle kohta avaldas Maaleht üllatuslikult artikli pealkirjaga, mis viitab paljudele juba teada tõigale, et rohepööre ongi tohutu petuskeem.
Kas tõesti on toimumas murrang ja aruka jutu rääkijate mõnitamine lõpetatakse? Või elame mõnd aega kaksikmaailmas, kus rohepööret kritiseerivad konservatiivid tambitakse maa sisse, kui aga mõni tunnustatud teadlane või “õige” poole esindaja sama räägib, siis noogutatakse takka?
Ups, aga meil on ju kliimaministeerium!
„Suure rohepesu käsiraamatu“ autori sõnul uuris Ameerika organisatsioon Terrachoice rohkem kui tuhandet roheväidet ning neist osutus tõele vastavaks vaid üks (!). Liiv leiab rohepöördes suisa kaks-kolm positiivset pisidetaili – näiteks LED-lambid ja tuulepargid –, aga kõik muu on totaalne jama, mis hävitab loodust ja teeb rahva vaesemaks, kuid laseb poliitikuil särada ja täidab kellegi taskuid.
Tsitaat: „Juhtusin Berliinis nägema pilti, kus Bundestagi trepil istus viis-kuus kliimastreikijat, kõigil nina mobiiltelefonis. Summa summarum genereerib internet kaks korda rohkem süsihappegaasi kui lennundus kokku. Digimaailm vastutab 4% inimkonna heitmete eest, kogu toodetud elektrist võtab internet lausa viiendiku. Keskmine meilivahetus inimese kohta produtseerib aastas 136 kg süsihappegaasi. See on sama, kui sõita vanema bensiiniautoga 1000 km.
Palju hullem on videostriiminguga, mille alla käib ka teleri vaatamine kaabelvõrgus – inimese aastane süsinikuheide vastab lennureisile ümber maakera. Siit ettepanek noorele kliimaaktivistile: esimese proovikivina võiks üritada oma klassikaaslasi panna Instagramist, Netflixist, YouTube’ist ja muudest striimiprogrammidest loobuma. Kui see õnnestub, võib kätt proovida ka suure maailma kallal.“
Allikas: