EKRE kandidaat europarlamenti Jaak Madison hoiatab, et võimu juures olnud erakondade ja nende poliitikute suust valimiste eel tulevad sõnad EL-ist kui riikide liidust ei ole juba praegugi enam tõesed.
“Enne Euroopa Parlamendi valimisi väljendavad peaaegu kõik poliitilised jõud arvamust, et “Euroopa Liit peab olema riikide liit, mitte liitriik”. Tõsi, nii peakski olema. Kuid kui rääkima hakata konkreetsete näidetega, siis hakkab tulema ümmargune jutt ja konkreetsete vastusteta demagoogia.
Kus jookseb üldse piir liitriigi ja riikide liidu vahel? Millised on need tegurid, mis määratlevad ühe või teise? Isamaal, oravatel ja isegi sotsidel on lihtne rääkida tavalisele rahvamassile meeldivas keeles, et “seisame Eesti huvide eest”, kuid samal ajal on järjepidevalt lastud heaks kiita otsuseid, mis on Euroopa Liitu tüürinud liitriigi suunas.
Toon mõne näite.
Iseseisva riigi tunnuseks on kontroll oma maa-ala üle. Kas meil on seda? Kui meil on vajadus näiteks kehtestada erakorraline piirikontroll, tulenevalt näiteks ohust riiklikule julgeolekule, siis me peame selleks loa saama Euroopa Komisjonilt ja ka siis kuni kaheks kuuks. Seega pole meil iseseisvat kontrolli oma maa-ala üle.
Suveräänse riigi tunnuseks on kontroll oma maa-alale tulevate inimeste üle. Kas me täna kontrollime seda? Ei. Näiteks välismaalaste seaduses on 14 erandit, mis käsitlevad Euroopa Liidu seadusakte. Nendest tulenevalt peab Eesti aktsepteerima igat siia tulevat isikut, kes on saanud elamisloa näiteks Portugalis või Rootsis. Ei tundu just olevat kontrolli siia tulevate inimeste üle.
Riikide liidus oleks kõrgeim võim konkreetse riigi rahval ja selle riigi põhiseadusel. Paraku alluvad iga Euroopa Liidu liikmesriigi põhiseadused Euroopa Liidu seadusandlusele.
Riikide liit? Sõnades tundub hea, kuid praktikas on täna sellega kehvasti. Selle nimel tulebki töötada Euroopa Parlamendis.”