EKRE saadik Euroopa Parlamendis Jaak Madison annab sotsiaalmeedias selgitusi tema ümber tekitatud skandaali kohta.
“Olgu öeldud, et Iisraelil oli delegatsiooni nimekiri olemas ca aasta, sh minu nimi sealt teada. Kuid kolmapäeva õhtupoolikul elik neli päeva enne missiooni algust Iisraeli ja Palestiinasse tekkis äkitselt probleem, et mina olen probleem. Ühtki ametlikku kirja ega selgitust ei olnud ega tulnud. Kõik olevat käinud meie inimõiguste komisjoni esinaise ja delegatsiooni juhi (radikaalsotsialist Maria Arena) sõnul telefoni teel.
Ütlesime, et kui ühtki ametlikku kirja ega seisukohta Iisraeli välisministeeriumilt ei tule, siis mina ka ei taanda enda osalust delegatsioonis. Selle peale tühistati kogu missioon kõigile. Mis seal ikka.
Kuid lugedes täna, et The Jerusalem Post on saanud kommentaari Iisraeli välisministeeriumilt, mille kohaselt olevat probleemiks olnud mingi blogipostitus aastast 2012 ning teised “natsimeelsed seisukohad”, siis tasuks Iisraelil meelde tuletada, et Madison oli aastatel 2015-2019 Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmena see isik, kes korduvalt kaitses Iisraeli õigust end kaitsta islamiterrorismi eest ning õigust iseseisvale riigile. Puhas natsism, eks.
Lisaks tasub mainida, et tühistatud missiooni kavas oli ka kohtumine ühe süüdimõistetud araablasest terroristiga, mida üritas korraldada eelmainitud sotsialist, selle inimõiguste komisjoni esinaine M. Arena. See peaks tunduma palju suurema probleemina.
Mis puudutab aga sellist käitumist, kus kolmanda riigi pool hakkab dikteerima ette sõltumatule parlamendile, milline võib olla nende delegatsioon, siis see on häbiväärne. Ma täiesti põnevusega ootan, kuidas näiteks Hiina, USA, Ungari või ükskõik milline riik hakkaks ütlema Euroopa Parlamendile, millised isikud või poliitilised esindajad võivad olla mingis delegatsioonis ja millised mitte.
Kuid minu jaoks pole vahet, kas ma olen oodatud Israeli või mitte. Kui ei oodata, siis ka ei lähe. Minu jaoks on siiski põhiline Eesti ja meie riigi hea käekäik, mitte primaarne pole Lähis-Ida piirkond.
Samas sõbralikke konstruktiivseid suhteid Iisraeli selline käitumine muidugi ei arenda…”