Maarja Maranik kirjutas Uutele Uudistele usaldusväärse loo õiguskantslerist, kellest võib saada Eesti president. Arvamus tugineb kirjavahetusele õiguskantsleriga ja lõpeb sellega, et meil on juba piisavalt inimesi, kes oskavad viisakalt selgitada, miks küsimus ei kuulu nende lauale. Presidendilt ootaks enamat.
Minu arust on Maarja Maranikul õnnestunud artikliga tabada naelapea pihta. Olen paarkümmend aastat Ülle Madisega suhelnud ja näen, kuidas ametiredelil tõustes meeldivast inimesest saab vilunud bürokraat. See on ka kogu Eesti ladviku käekäik.
Üheksa aastat tagasi koostasin ministeeriumide kantseleitöötajatega „Ametikirjavahetuse meelespea“. Selles nurisesin, et märgukirja seadus ei sätesta midagi vastuse sisu kohta. Ei maksa vist imestada, et meelespead ei õnnestunud kuhugi riigiportaali üles panna. Siiski on see tänini leitav võrgus.
Esitan siinkohal ka enda kogemused kirjavahetuses õiguskantsleriga. Teen seda lootuses, et veetilgad uuristavad lõpuks kivisse augu. Kui ma seda ei teeks, tuleks süüdistada vaid iseennast – sa teadsid, aga miks sa vaikisid!
Toompea Haridusseminari kiri 12. augustil 2015
“Lugupeetud Õiguskantsler Ülle Madise
(…) Põhiseaduse preambul kohustab: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki … mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade … Nimetatud kohustuste puhul palume vastust kolmes küsimuses:
1. Kas preambuli kestlikkuse lõigust tuleneb mitte üksnes riigi, vaid iga riigimehe ja riigiametniku vastutus? Kui ja, siis kuidas seda üldjoontes kirjeldada?
2. Kas preambuli kestlikkuse lõigust tuleneb ka riigi kodaniku ja kodanikkonna vastutus? Milles see võiks avalduda? Oleme noorteorganisatsioonidelt saanud vastuseid, et rahva püsimajäämine ei olegi nende asi.
3. Oleme kogenud, et avalik-õiguslike ülikoolide rektorid ja Teaduste Akadeemia president ei vasta rahvastikukriisist väljapääsu otsimise ettepanekutele, mida oleme teinud Toompea Haridusseminari nimel (THS kiri 4. veebruarist 2015, meeldetuletus 17. märts 2015). Ka Riigikogu kultuurikomisjoni asi nähtavasti ei huvita, sealtki pole reaktsiooni.
Kas oskate nõu anda, kuidas olukorda tsiviliseeritud kombel lahendada? Või tulete ise meile appi? Me ei tülitaks Teid, kui Eesti poleks sattunud rahvastikukriisi. Õigusi nautivaid riigimehi see nähtavasti ei huvita.”
Õiguskantsleri vastuskiri:
“Tänan Teid kirja eest. Rahvastikuprobleemile lahenduse leidmine on rahva mandaadiga Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse ülesanne. Õiguskantsleril ei ole põhiseaduslikku õigust ega volitust kohustada Riigikogu liikmeid, ministreid või kedagi teist valima mingit liiki lahendusi. Põhiseaduslikkuse järelevalve korras on võimalik vaidlustada mõne normi põhiseadusele vastavus. Teie viidatud mure ei ole lahendatav normikontrolli käigus.”
Uus pöördumine õiguskantsleri poole
“Pöördusime Teie poole Õiguskantsleri seaduse § 19 alusel 12. augustil selgitustaotlusega põhiseadusliku vastutuse, põhiseaduse preambuli õigusjõu ja regulatiivse iseloomu kohta, informeerides Teid veel Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse ilmselgest rikkumisest avalik-õiguslike ülikoolide juhtide poolt.
Oma vastuskirjas Teie ei pööranud tähelepanu kirja juriidilisele loomusele ja mööda minnes eelnimetatud seadusrikkumisest, valisite vastamiseks vaid rahvastikupoliitilise aspekti. Nii jäi Toompea Haridusseminar ilma sisulisest vastusest. Sellist võtet korrektseks hinnata on raske.
Teie sõnad vastuskirjas muudavad pöördumise sisu ja eesmärki: Õiguskantsleril ei ole põhiseaduslikku õigust ega volitust kohustada Riigikogu liikmeid, ministreid või kedagi teist valima mingit liiki lahendusi. Seda me Teilt ju ei küsinud, kuidas kedagi kohustada. Vähemalt esimene ja teine küsimus kirjas peaksid olema vastatavad põhiseaduslikkuse järelevalve funktsiooni – Teie igapäevatöö, täitmisel. Kui meie küsimused olnuks selgeks kirjutatud PS kolmandas, kommenteeritud väljaandes, poleks pöördumiseks vajadust olnud.
Kommenteeritud väljaande eessõnagi juhatab pöörduma Teie poole: Lugejate kommentaare, küsimusi ja soovitusi kogub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi- ja rahvusvahelise õiguse instituut (professor Ülle Madise, ylle.madise@ut.ee).”
Lõpuks, aastal 2019 kirjutasin õiguskantsler Ülle Madisele: „Varasemate aastate kirjavahetuse põhjal olite distantseerunud Eesti demograafilise olukorra ja rahvastikukriisi temaatikast. Ettekannetes Riigikogule Te ei kasutanud isegi tähelepanu juhtimist probleemidele“.
Samas riigikontrolör Mihkel Oviir oma ametiaja lõpus 2013. a. rääkis Riigikogu ees võimsal häälel rahvastikuprobleemidest. Täna kurdab Eesti demograafilise olukorra halvenemise üle isegi presidendikandidaat Tiit Land. Kas väärika presidendikandidaadina Ülle Madise vastaks meie kolmele küsimusele?
Jaak Uibu,
rahvastikuteadlane