Postimees küsis erakondade esindajatelt, mida mida arvata majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200) ettepanekust suurendada Eesti rändekvooti mitmekordselt. Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge vastas, et see on veider ettepanek.
Jaak Valge: “See on naljakas ettepanek, mis viiks odavtööjõu veelgi suuremale sissevoolule. Sellele sekundeerib Arto Aas väitega, nagu oleksid välistööjõu kaasamise reeglid Eestis praegu ühed Euroopa karmimad. 2022. aastal ületasid OECD andmete kohaselt – need on praegu kõige värskemad võrdlevad andmed – Eestit sisserände proportsiooni poolest meie rahvaarvuga võrreldes vaid Luksemburg ja Island, Leedu jäi kaks ja pool korda Eestile alla, Läti kuus korda, Soome üle kolme korra, Rootsi kaks ja pool korda, Saksamaa kolm korda. Ning ka aastatel 2017–2021 oli Eesti sisserände proportsiooni poolest Euroopa riikide esimese kolmandiku hulgas. Niisiis ei saa olla kuidagi nii, et meil on üks Euroopa karmim sisserändepoliitika ja ühtlasi ka üks suurim sisseränne.
Kardan, et me ei ole suutnud endale teadvustada, et meile toimub massiimmigratsioon (jättes isegi Ukraina põgenikud kõrvale) samas suurusjärgus kui Nõukogude okupatsiooni viimasel kümnendil. Väide, nagu me ei saaks välistööjõuta läbi, ei pea paika.
Kui me suunaksime majanduse innovatsiooni teele ja kasvataksime oma tööjõu tootlikkuse Euroopa Liidu keskmiseni, saaksime justkui juurde 150 000 uut tööinimest. Läti ja Leedu, kuhu odavtööjõudu siirdub kordades vähem, ongi meist tootlikkuselt ette läinud. Kui me suudaksime oma keskmist tervena elatud aastate arvu suurendada Euroopa Liidu keskmiseni, saaksime justkui juurde 50 000 uut töötajat. Kui meie töötasu oleks kõrgem (ning odav välistööjõud hoiab seda all), võiks loota, et mitmekümnest tuhandest Soome läinud töötajast osa naaseb.
Rääkimata sellest, et juba aastatel 2017–2021 (keskmiselt 8000 –12 000 uut inimest aastas, tagasi pöörduvaid eestlasi arvestamata) tuli meile igal aastal kaks-kolm korda rohkem uusi umbkeelseid juurde, kui on Eestis neid õpilasi ja täiskasvanuid, kellele suudame aastas eesti keele selgeks õpetada (4000).
Isegi üleminek täielikult eestikeelsele õppele (aastas saaks siis eesti keele selgeks 5000–6000 inimest) oleks ponnistus, mis võrduks sõelaga vee tassimisega. Aga keeleõpe on alles esimene (väike) samm lõimumise teel. Slaavi päritolu immigrandid teevad ka meie demograafilisi probleemid keerukamaks, sest nende sündimus on eestlastest madalam. Seega igaüks, kes teemasse vähegi süveneb, saab aru, et me ei pea immigratsioonireegleid lõdvendama, vaid hoopis järsult karmistama.”