Jaapanis läbiviidud uurimustöö tulemused viitavad, et pärast massilist vaktsineerimist mRNA COVID-19 vaktsiinide kolmanda annusega on täheldatud kõigi vähivormide, eriti aga östrogeeniga seotud vähivormide suremuse olulist suurenemist.
Meditsiiniajakirjas Cureus avaldatud uurimuses analüüsiti COVID-19 pandeemia mõju Jaapanis 20 erineva vähitüübi esinemise puhul. Selleks kasutati surmade ametlikku statistikat ja andmeid SARS-CoV-2 nakatumiste ja vaktsineerimiste kohta. Teadlased tegid jahmatava avastuse: pandeemia esimesel aastal vähktõvega seotud surmajuhtumite arv Jaapanis ei suurenenud, küll aga võis täheldada vähisuremuse tõusu aastast 2021, mil alustati COVID-19 vaktsineerimisprogrammiga.
2022. aastal, mil toimus vaktsineerimine kolmanda mRNA vaktsiiniannusega, täheldasid teadlased juba märkimisväärset liigsuremust pea kõigi pahaloomuliste kasvajate, eriti aga östrogeenide suhtes tundlike vähkide puhul, sealhulgas munasarja-, leukeemia-, eesnäärme-, huule-/suu-/neelu-, kõhunäärme- ja rinnavähi puhul. Enne pandeemiat oli veidi suurenenud suremus kõhunäärmevähki, kuid kõigi teiste puhul võis täheldada langustrendi, mis pöördus tõusule 2021.- 2022. aastal.
Suremus kopsu-, jämesoole-, mao- ja maksavähki oli enne 2020. aasta pandeemiat vähenenud, ent pärast COVID-19 vaktsiinide kasutuselevõttu see langustrend aeglustus.
Samuti täheldasid teadlased aastatel 2010-2019, enne pandeemiat, suremuse vähenemist kõigis vanusegruppides, välja arvatud 90-aastased ja vanemad. Sarnane trend jätkus ka veel 2020. aastal, välja arvatud vanusegrupis 75-79.
2021. aastal toimus aeglane nihe liigsuremuse poole, mis jätkus 2022. aastal pea kõigis vanusegruppides. Uurimuses leiti, et 2021. aastal suurenes suremuse üldine määr 2,1 protsenti ja kõigi vähivormide puhul 1,1 protsenti. 2022. aastal suurenes aga üldine liigsuremus 9,6 protsenti ja kõigi vähivormide puhul 2,1 protsenti. Kõige suurem oli vähki suremus 80-84-aastaste hulgas, kellest enam kui 90% olid vaktsineeritud kolmanda doosiga. Ligi 100% süstidest olid mRNA vaktsiinid, millest 78% moodustas Pfizeri koroonavaktsiin ja 22% Moderna vaktsiin.
Teadlaste sõnul võib liigsuremust vähktõppe seostada ka pandeemiaaegse piiratud ligipääsuga tervishoiuteenustele, kuid see ei selgita siiski märkimisväärset suremuse suurenemist eelpoolnimetatud kuue vähitüübi puhul aastal 2022, mil ligipääs tervishoiuteenustele oli taastunud.
„Suremuse märkimisväärne suurenemine nimetatud [östrogeenide suhtes tundlike] vähkkasvajate puhul võib pigem olla tingitud lipiid-mRNA vaktsiinidega vaktsineerimise mehhanismidest, mitte COVID-19 infektsioonist endast või pandeemiaaegsest piiratud ligipääsust vähiravile ,” kirjutavad uurimuse autorid. Nad pakuvad välja mitu erinevat hüpoteesi selle kohta, kuidas võivad COVID-19 vaktsiinid soodustada vähi teket ja progresseerumist (viidates ka erinevatele juba läbiviidud uurimustele):
tundlikkus östrogeenide suhtes
lipiidsete nanoosakeste biojaotuvus
modifitseerimine N1-metüül-pseudouridiiniga
antikehasõltuv immuunpatoloogia ehk antikehade kaasabil tekkiv haiguse võimendumine
ogavalgu ja lipiidsete nanoosakeste trombogeenne toime
pöördtranskriptsioon – geneetilise informatsiooni ülekanne RNA-lt DNA-le
Allikas: Epoch Times