Taas on ühiskonnas jutuks tõusmas järgmise presidendi isik, ja nimetatakse nii nimesid kui ka antakse hinnanguid.
“Ametisolev vabariigi president Kersti Kaljulaid on kindlasti andnud endast parima, kuid järgmine president peaks kõik tegema selleks, et ühiskonda liita,” ütles peaminister Jüri Ratas teisipäeval ETV saates “Esimene stuudio” intervjuus Andres Kuusele.
Peaminister on taas öelnud ridade vahel kõik – Kersti Kaljulaid on andnud endast parima (paremaks pole ta võimeline ehk lõhestunud ühiskond ongi tema võimete tase) ning järgmine president peab kindlasti kõvasti parem olema.
Muidugi ei pane Uued Uudised seda hinnangut Jüri Ratase suhu, vaid see on toimetuse-poolne tõlgendus. Fakt aga on see, et Kersti Kaljulaidist jääb maha põlenud maa. Selle laastamise algatas aga Toomas Hendrik Ilves.
See, millest praeguse presidendi edu võtmes armastatakse rääkida, on see, et Kaljulaid on tõesti suutnud liberaalse-vasakpoolse ühiskonna ühte liita, olles saanud opositsiooni presidendiks. Fakt aga on see, et Eesti edust või vastupidi, mainekahjust kiljuv osa on vaid killuke ühiskonnast.
Teisel pool on rahvusmeelne, konservatiivne, pereväärtusi ja rahvusriiki hindav Eesti ja see on päris suur osa ühiskonnast. Seda praegune riigipea ei esinda ega tahagi seda teha, vaid on ennast neist inimestest julmalt lahti lõiganud. On kaks maailmavaateliselt lahus elavat Eestit: Kaljulaidi vasakliberaalne ning arengute pärast muretsev rahvuskonservatiivne.
Kui Ilves armastas Eestimaad ja selle kodanikke üleoleva ülbusega õpetada, siis Kaljulaid vastandab praktiliselt igas oma pöördumises mingit osa Eesti ühiskonnast teisele.
Heade riigipeadena näitasid ennast Lennart Meri ja Arnold Rüütel – mõlemal neist oli muidugi ka tugev kriitikute leer, kuid neid austasid nii sõbrad kui oponendid, mida kahe viimase presidendi kohta küll öelda ei saa.
Uued Uudised võtavad toimetuse-sisese seisukoha, et ka praeguse peaministri väljapakutud Mailis Reps ei vea presidendi rolli välja, mida on näidanud tema senine tegevus.
UU