Sotsialmeedias lööb laineid Eesti Ekspressi lugu “Antidepressantide kasutamine hüppas Eestis lakke”, mille kohta üks irvhammas kirjutab: “Hästi minemisest on kõigil depressioon.”
Lugu lugedes või kuulates torkab kohe silma see, et antidepressantide laialdasemat kasutamist vaadeldakse ainult sotsiaalsest aspektist, näiteks abielulahutuste baasil. Või siis väidetakse, et rohud on nüüd lihtsamalt kättesaadavad. See on Eestile tüüpiline pea liiva alla peitmine.
Üldse pole käsitletud majanduslikku ja poliitilist tausta. Näiteks kirjutatakse: “Teine suurem kasv paistab 20. eluaastates. Üks seletus pole mitte noorte suurem haigestumine, vaid see, et nad saavad esimest korda ise otsustada: nüüd otsin abi.”
Aga järsku on tegu hoopis teismeliseeast saati noori tabanud kliima-, sõja- ja sooärevusega, mis 20. eluaastates hakkab tervist kõvemini lammutama. Isegi meie telekanalid on näidanud noori, kes on väidetavatest kliimamuutustest nii rõhutud, et kardavad elada. Umbes sel ajal löövad välja ka pettumused soomuutmisest ning kindlasti ei tunne noored ennast hästi, kuuldes sõja sisenemisest Eestisse droonide näol.
Antidepressantide kasutamise põhigrupist kirjutatakse nii: “Antidepressantide väljakirjutamise kasv teeb 35. eluaasta kandis järsu, umbes 41-protsendilise hüppe. Kõrge tase püsib seejärel kuni 50ndate eluaastate lõpuni.”
Lisaks sotsiaalsetele pingetele võib siin olla põhjuseks ka see, et inimesed avastavad – riigi lubatud head elu ei ole kuskil ja hakkamasaamine muutub üha pingelisemaks. Just seda seltskonda vapustas ilmselt uudis selle kohta, et nende põlvkonnad ei pruugi enam pensioni saadagi. Selles vanuses saadakse aru, et valgust tunnelist ei paista ja tulevik on tume, keegi ei tea, millega see riigi võbelemine lõpeb.
35-aastaselt ja sealt edasi lööb naistel välja teadmine, et karjäärimudeli järgimine on nad ilma jätnud isiklikust elust ja laste saamine, mida on edasi lükatud, hakkab üha võimatumaks muutuma.
Antidepressantide levik on päris kindlasti seotud poliitilise ja majandusliku kriisiga, kus kõrged hinnad ja vaesestavad maksutõusud röövivad hingerahu tervetelt peredelt. Kuidas hakkama saada – just see panebki närvid pingule. Need, kellel on kodulaen, on jällegi pinges – mis saab siis, kui ma töökoha kaotan? Ettevõtlus ju kas lõpetab või kolib Eestist minema.
Massimigratsioon, Rootsi vangid ja terve Tallinna venestumine tekitavad hirmu võimaliku terrorismi saabumise ees Eestisse. Kodumaalt kolitakse ju minema – ju siis ei usuta enam Eestisse. Võimuringkondades toimuv moraalne laostumine ei jäta erilist lootust Eesti riigi püsimises.
Nii et antidepressante söödab eestlastele sisse vasakliberaalne valitsus.
Uued Uudised