“Teaduspõhiste sihtmärkide algatus (SBTi), juhtiv algatus, mis aitab ettevõtetel saavutada kliimaeesmärke, on kaotamas peamist rahastamisallikat: Amazoni asutaja Jeff Bezose käivitatud Maa Fond lõpetab oma 10 miljardi dollari suuruse rahastamise,” teatab Financial Times.
SBTi veebisait loetleb IKEA fondi Maa Fondi kõrval “põhisponsorina”. Projektiga seotud sponsorite hulka kuuluvad Laudes Foundation, Bloomberg Philanthropies ja Climate Arc Foundation. Algatuses loetletakse ka Amazon eelmise põhisponsorina. (…)
Palju on spekuleeritud otsuse tagamaade üle. Selle üheks võimalikuks põhjuseks on USA presidendi Donald Trumpi teise ametiaja algus. Teda teatakse kliimapoliitika osas skeptikuna ja teatas vahetult pärast ametisseastumist, et USA astub taas Pariisi kliimaleppest välja.
Financial Times usub, et Maa Fond muudab oma prioriteete. Lisaks võivad tehnoloogiaettevõtted muutuda kliimakaitsemeetmete osas üldiselt ettevaatlikumaks. Poliitiline maastik ja meeleolu on muutunud. (…)
SBTi on mitme rahvusvahelise organisatsiooni partnerlus. Nende hulka kuuluvad süsinikdioksiidi avalikustamise projekt (CDP), ÜRO Global Compact, Maailma Ressursiinstituut (WRI) ja Maailma Looduse Fond (WWF). Algatus pakub tehnilist abi ja eksperte, kes aitavad ettevõtetel oma null-eesmärke seada ja kinnitada.
Pärast USA lahkumist Pariisi kliimaleppest jäid vaid EL, Austraalia, Kanada, Lõuna-Korea, Jaapan ja Ühendkuningriik tööstusriikideks ja piirkondadeks, kes on Pariisi kokkuleppe alusel kohustatud heitkoguseid vähendama. Need tööstusriigid vastutavad ainult 12,5% ülemaailmse CO2 heitkoguse eest (Saksamaa 1,5%).
See tähendab, et Pariisi leping on ebatõhus, sest rühm riike, mille osakaal ülemaailmsetes CO2 heitkogustes on 12,5%, ei suuda vähendamise eesmärke saavutada.
CO2 hinnahaamer lööb just Saksamaad, kus deindustrialiseerimine läks käiku vahetult enne valimisi – kaks nädalat enne föderaalvalimisi surus Bundestag läbi CO2 hinnakujunduse drastilise reformi.
Muudatus näeb ette, et tulevikus peavad tööstus, laevandus ja lennundus heitkogustega kauplemisel veelgi rohkem maksma. Samuti alandatakse senisest kiiremini kaubeldavate CO2 sertifikaatide summaarsete heitkoguste piirmäärasid, mille tulemuseks on kõrgem CO2 hind.
Majandusteadlased hoiatavad juba, et muudatus kiirendab Saksamaa deindustrialiseerumist ja suurendab veelgi inflatsiooni. See muudab Saksamaa ettevõtete jaoks ärikohana üha vähem atraktiivsemaks, muutes selle samal ajal atraktiivsemaks globaalsetele konkurentidele, kes on kliimakavast loobunud – näiteks USA. Tulemuseks võib olla kogu töötleva tööstuse migratsioon.