Tallinn käsitleb Jõelähtme valda tagahoovina, kuhu tuuakse prügi nii, et haisureostuse eest ei vastuta keegi ning kohalike mure suhtes pigistatakse silmad, kõrvad ja nina kinni.
Samal ajal, kui kogu Eesti jälgib imestusega Tallinna võimuliidus lahvatanud purelemist, kujutab Tallinna prügilast leviv hais endast Jõelähtme valla elanikele õigustamatult kaela määritud nuhtlust. Prügila lähikonnas elavad inimesed Lool, Ülgasel, Savirannal ja mitmes teises külas sunnitakse taluma lehka, mis imbub läbi akende, tungib elutubadesse ja ajab iiveldama.
Kujutage idülli: päike paistab, ilm on ilus, lapsed mängivad õues. Ja siis tuleb hais: lämmatav ja kleepuv. Prügila lehk ei küsi kellaajast ega ilmast vaid ainult tuule suunast. Mõned elanikud harjuvad nina kirtsutades, teised sulgevad aknad.
Tallinna prügilast leviv lehk ei ole lihtsalt nö ebameeldiv lõhn. Õhk, mida me sisse hingame on küsimus tervisest, elukvaliteedist ja samuti õiglusest. Kui terviseandmetega saab kusagil dokumentides osavalt manipuleerida, siis reostatud õhuga kodudes elavate inimeste õiglustunne saab väga tugevalt kannatada.
Kurvastab, et haisu peetakse justkui normaalseks. Mis seal ikka, prügilad ikka haisevad – selline suhtumine pole normaalne. Kui Tallinna prügi tuleb meie maadele, peab vähemalt selle töötlemine toimuma nii, et inimesed saaksid oma kodudes rahus elada.
Prügila ei kao, aga hais ei pea jääma
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus asub Jõelähtme vallas, ja seda ei saa tagantjärele ära keelata või mujale viia. Kuid praegune hais on kontrolli alt väljas, mis ei ole paratamatus vaid valede otsuste ja operaatorfirma juhtide mugavuse tagajärg.
Halva olukorra eest vastutab aga otseselt Tallinna linnavalitsus, kellele prügila kuulub. Inimesed, kes elavad prügila lähistel Lool, Ülgasel või Rebala kandis, ei ole vähem väärt kui tallinlased, kelle prügi hais neid vaevab. Meie ei valinud elamiseks prügimäge, sest prügilast sai meie naaber tagantjärele.
Pole ühtegi loogilist põhjust, et Tallinna prügi peaks haisema Jõelähtme elanike akende all. Kui suurlinn ei suuda prügi töödelda oma territooriumil, siis tuleb investeerida lõhnakindlamatesse tehnoloogiatesse.
Tehnoloogiliselt on tänapäeval võimalik rajada haisu kogumise, katmise ja neutraliseerimise süsteeme. See on vaid tahte küsimus. Kui prügila omanik Tallinna linn ei tunne häbiväärse olukorra lahendamiseks vajadust, siis Jõelähtme vald peab oma inimeste eest seisma palju karmimalt kui seni.
Linna ja prügilaoperaatorit tuleb survestada investeerima haisutõrjesse
Keskkonnainspektsioon peab olukorda kontrollima ja vajadusel trahvima. Jõelähtme vald peab samuti loobuma endale võetud elanike lohutaja rollist vaid inimeste huvisid tegelikult esindama ja vajadusel minema kohtusse.
Kui haisu täielik kõrvaldamine ei ole kohe võimalik, tuleb vallal seista elanikele hüvitiste maksmise eest, olgu selleks maksusoodustused, tasuta vee- või terviseuuringud või muu praktiline tugi.
Me saame algatada pideva ja usaldusväärse haisuseire, mis toimub ametnike ninasõõrmetest tõsiseltvõetavamalt. Tuleb paigaldada andurid ja avalikustada igapäevased mõõtmistulemused. Sarnaselt Tallinnas mõõdetavale õhukvaliteedile, peab ka Jõelähtme prügile haisu intensiivsus olema teada igal päeval.
Eesti riigi jäätmepoliitikat rajatakse praegu suurel määral tavainimeste seljas, kohustades üha tähelepanelikumalt prügi sorteerima. Tundub irooniline, et samal ajal, kui kogu Eesti prügi saaks Iru elektrijaamas energiaks muuta, kallatakse elanike poolt sorteeritud rämps kokku ja tuuakse meie akna taha haisema.
Jõelähtme valla inimesed on tüdinud väidetest, et Tallinna prügila hais on ohutu. Võib-olla ongi, aga seni ei toeta sellist väidet ükski uuring. Keegi ei saa haisu ohutust kindlalt väita. Jõelähtme valla elanikena on meil õigus öelda, et me ei talu haisu.
Vallavalitsus peab kasutama seadusest tulenevaid kui ka avaliku suhtlemise loogikast tulenevaid hoobasid, et olukorda muuta. Ajame lõpuks ometi selja sirgu ja lööme Jõelähtmel õhu puhtaks.
Olukord on eriti halb, sest Tallinna vähese teovõimega linnavalitsusel pole aega oma inimeste huvide eest seista, saati siis arvestada naabervalla elanike seaduslike huvidega. Kas tõesti aitaks vaid aktiivne protestimine, näiteks prügiveokitele jäätmejaama suunduva tee sulgemine meeleheitele aetud elanike poolt? Võibolla survestaksid tallinlased oma linnavalitsust, kui jäätmevedu paariks päevaks seisma jääb.
Kai Rimmel, Jõelähtme vallavolikogu liige (EKRE)