Prokuratuur teatas, et sotsiaalminister Karmen Joller (Reformierakond) võib jätkata 1745 patsiendi nimistu pidamist, kuigi see on otseselt vastuolus tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Hinnang: rikkumine on olemas, kuid tegu ei ole kuritegu. Samas valmistab Joller ette seadusemuudatust, mis legaliseeriks tema seadust rikkuva olukorra.
Siin tuleb ilmsiks prokuratuuri klassikaline topeltmoraal. Ilma kohtuotsuseta ei tohi avalikult öelda, et keegi on süüdi – see olevat elementaarne õiguspõhimõte. Samas võib prokuratuur julgelt öelda, et tegemist ei ole kuriteoga, isegi kui minister on seadust rikkunud üle aasta, asub jõupositsioonil Tervisekassa suhtes ning muudab seadust enda huvides.
Tegu on ilmselge huvide konfliktiga ja mõjuvõimuga kaubitsemisega. Minister, kes juhib valdkonda ja kelle alluvuses on Tervisekassa, hoiab kinni nimistust, mille eest pearaha laekub. Tervisekassal ei ole julgust nimistut ära võtta, sest tegemist on nende poliitilise ülemusega. Patsiente seejuures eksitatakse – nad arvavad, et neil on perearst, tegelikkuses on Joller minister, kes ei võta patsiente vastu.
Sellise käitumise eest on tavalisi inimesi varem karistatud. Väiksemate toimingupiirangute rikkumiste eest on kohalikke ametnikke viidud kohtusse ja neile määratud rahatrahve või tingimisi vangistust. Iga eesti patrioot läheks sellises olukorras pikema jututa kohtu alla.
Prokuratuur näeb kuritegu seal, kus ta tahab näha. Minister Jolleri puhul ei näe, sest ei taha näha. See ei ole õigusriik, vaid nomenklatuuri omavoli õigustamise asutus. Eestis peavad seadused kehtima kõigile võrdselt – ka Reformierakonna ministrile.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 18.11.2026
