Uut aastat on olnud vaid nädala jagu, kuid Prantsusmaal on juba tehtud katse rünnata politseijaoskonda, tõdevad julgeolekueksperdid, kelle sõnul on Euroopal põhjust karta senisest rängemaid terrorirünnakuid.
Novembrikuised Pariisi rünnakud, milles äärmusrühmituse Islamiriik (IS) džihadistid tapsid 130 inimest, näitasid, mida võib teha rühm Kalašnikovidega relvastatud mehi. Eksperdid kardavad aga, et see oli alles algus.
“Ma arvan kahjuks, et 2015 oli tühiasi,” ütles tundmatuks jääda soovinud terroritõrjeametnik AFP-le.
“Me liigume Euroopa 11. septembri poole: üheaegsete rünnakute poole, mis tehakse samal päeval mitmes erinevas riigis, erinevas kohas. Väga koordineeritult. Me teame, et terroristid töötavad selle kallal.”
Islamiriik värbab eurooplasi ja annab neile väljaõpet “eesmärgiga saata nad tagasi ründama oma lähteriiki”, lisas ekspert.
“Neil on vajalikud võltsdokumendid, keeleoskus, nad tunnevad kohti ja relvi. Me tabame neist paljud, aga tuleb tunnistada, et me ei suuda kõigega toime tulla. Mõned pääsevad läbi – mõned on juba pääsenud.”
Eksperdi sõnul näitavad probleemi tõsidust viimasel ajal kinni peetud Süüriast ja Iraagist naasvad džihadistid.
“Profiil on hakanud muutuma. Need, kes tagasi pöörduvad, on ultraradikaalsed, lahingutes karastunud mehed.”
Varem tulid kodumaale tagasi need, kes Süürias või Iraagis hakkama ei saanud, seletas ta, mehed, kes ei olnud taibanud, et sõjas võib haiget saada. Nüüd pöörduvad tagasi mehed, kes järgivad valitud kutsumust.
Nii on Prantsuse julgeolekujõud silmitsi vaenlasega, kes sureb rõõmuga ja viivas endaga kaasa võimalikult palju tsiviilisikuid.
Politsei eliitüksuse GIGN komandör kolonel Hubert Bonneau tunnistas, et vastus hilineb alati, aga viivitus peab olema võimalikult väike.
“Bataclanis kulus 90 inimese tapmiseks 20 minutit. See lõppeb, kui julgeolekujõud on vastas,” sõnas ta viitega Pariisi kontserdimajale, mida terroristid 13. novembril ründasid.
Politseil kulus kontserdimajale tormijooksu korraldamiseks kaks ja pool tundi, sest koguda tuli andmeid hoone plaani ja džihadistide asukoha kohta.
Bonneau sõnul tähendab seda tüüpi rünnak, et klassikalised pantvangiolukorrad on minevik.
“Pantvangid on puhver julgeolekujõudude edasiliikumise aeglustamiseks. Kui me võimalikult kiiresti ei sekku, on ohvreid rohkem. See on 13. novembri rünnakute õppetund, mis muudab meie sekkumise viisi.”
Mitut Euroopa riiki ja kohta hõlmavaid rünnakuplaane on sepitsetud varemgi, ütleb Prantsuse luureteenistuse DGSE endine analüütik Yves Trotignon ja meenutab 2010. aasta augusti lõppu, kui rünnakut kavandas Al-Qaeda.
“Rühmad pidid tulema Lääne-Euroopasse, võtma varem valmis pandud materjalid – käsirelvad ja automaadid. Selle nurjasid ameeriklased, kes tegid Afganistanis ja Pakistanis operatsiooni kavandavatele meestele rea ennetavaid droonirünnakuid.”
“Niisugused mitmikrünnakud on 2016. aasta halvim stsenaarium,” ütles Trotignon. “Ma tean, et Euroopa pealinnades, eriti Londonis, töötavad eriteenistused selle teooria kallal.”
Trotignon rõhutas, et oma vigadest õpivad ka terrorirünnakute korraldajad. Nad näevad, et “lõhkekehad ei olnud head, need tuleb välja vahetada, et mehed jätsid liiga palju jälgi. Nad õpivad kiiresti”.
“Kui ründajate kvaliteet tõuseb, on meil probleem,” tõdes analüütik ja lisas, et julgeolekuteenistuste professionaalid on 2016. aasta suhtes väga pessimistlikud.
“Võibolla ütleme kord, et 2015. aasta oli alles eelproov.”
BNS
Foto: AFP / dpa