Uued Uudised

Jumala silm ja piiripoliitika Meister Eckharti vaimus

Narva linn, liiklus, piiripunkt, piirivalve, vene- eesti piir, sild

Alver Aria arvamus on kirjutatud Meister Eckharti jutluste põhjal.  M. O’C. Walshe’i tõlge: Meister Eckhart, The Complete Mystical Works of Meister Eckhart (New York: Crossroad, 2009).

Lähtekoht

Jutluses „Qui audit me“ (Walshe’i väljaandes Sermon 57; Pf 96, Q 12) ütleb keskaegne teoloog Meister Eckhart, et silm, millega ta Jumalat näeb, on sama silm, millega Jumal näeb teda. Tema silm ja Jumala silm on üks silm, üks nägemine, üks teadmine ja üks armastus.. Ta kirjeldab hinge ja Jumala ühtsust. Samas jutluses on aga lõik, mis viitab ka inimeste omavahelisele suhtele, ja teistes jutlustes on kohti, mis puudutavad tegutsemist maailmas. Mida see võiks tähendada poliitika tegemisele.

Teine inimene ei ole objekt

Kui nägemine on Jumala nägemine minus, siis kaob subjekti ja objekti vahe ka suhtes teiste inimestega. Eckhart ütleb samas jutluses, et kes armastab ühtki inimest vähem kui iseennast, ei ole veel õppinud ennast tõeliselt armastama. Tõeline sõprus on tema järgi see, kui ma tunnen sõbra õnne ja õnnetust nii, nagu need juhtuksid minuga.

Poliitikas tähendab see esmalt vastase käsitlust. Poliitiline elu kaldub tegema teisest inimesest takistuse, hääle, valijagrupi või ohu. Eckharti mõte seab sellele vastu nõudmise, et teise heaolu ja kahju peavad olema minu enda omad. See ei tähenda, et pean temaga nõustuma. See tähendab, et ta ei tohi minu jaoks muutuda pelgalt vahendiks või takistuseks.

Õiglus kui vabadus

Jutluses 17 ütleb Eckhart, et õigluse poole püüdlev inimene saab õiglusega üheks ja on seetõttu vaba. Vabadus ei ole siin valikuvõimaluste hulk, vaid sõltumatus kõigest loodust, mis inimest surub. Ta rõhutab ta, et loobuda tuleb endast, mitte ainult varast. See on poliitikas praktiline mõte. Inimene, kes ei ole vangistatud hirmu, klientuuri ega populaarsuse külge, saab öelda ja teha asju, mida teine ei saa. Õiglus ei ole siin ainult reegel, mida rakendatakse, vaid seisund, milles tegutseja on.

Narva piiri sulgemine

Seisuga 19. november 2026. Valitsuse ametlik otsus oli selle kirjutamise ajal veel tegemata, nii et kestus ja erandid võivad muutuda.

Välisministeerium teatas 15. novembril, et Narva, Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid suletakse 1. detsembrist, pärast katset süüdata kaitsetööstusettevõte Threod Systems Viimsis 14. novembril. Eesti ametnikud seostavad rünnakut Venemaaga, Kreml eitab seda. Narva piiripunkt on 2024. aasta veebruarist olnud ainult jalakäijatele ja töötab 12 tundi ööpäevas.

Siseminister Igor Taro on öelnud, et ta mõistab Narva muret, kuid peab kõigi Eesti elanike julgeolekut tähtsamaks. Soovituse sulgemiseks andis tema sõnul üks julgeolekuasutus. Teises avalduses ütles ta, et sulgemine puudutab otseselt piiratud arvu inimesi ja üksikuid ettevõtteid.

Sama silm: kelle pilgu läbi otsus tehakse

Eckharti mõte kehtib mõlemas suunas. Valitsuse küsimus on, kas Narva elanik on otsuse tegemisel inimene, kelle vanemad ja lapsed elavad teisel pool jõge, või ainult piiripunkti kasutaja. Narva elanike küsimus on, kas nad näevad ka julgeolekuohtu sama silmaga, sest sabotaaž ohustab ka neid. Narvalased ei ole ühtne hääl, ja ma ei tea nende tegelikku jaotust. Peale selle teadaolevalt piiriületajatest ainult 15-20 protsenti on kohalikud, ülejäänud on kuskilt mujalt tulnud transiit.

Valitsuse avaldustes kõlavad kaks põhjendust. Üks on riski vähendamine, teine on signaal: välisminister Margus Tsahkna ütles, et sulgemisega saadetakse Kremlile selge sõnum. Eckharti kriteerium küsib, milline neist tegelikult otsustab, ning avalikkus ja ametnikud võivad seda küsida. Sama küsimus kehtib opositsioonile: kas toetus Narvale piiri avatuks jäämisest tuleb Narva enda pärast.

Vabadus ja õiglus

Eckhart seob õigluse vabadusega kõigest, mis inimest surub. Sulgemine on kaalutlus kahe surve vahel: hirm uute rünnakute ees ja hirm kaotada side lähedastega. Õiglus ei tähenda siin, et üks surve kaob, vaid et kaalumine on avalik, põhjendatud ja kõikide jaoks nähtav.

Valitsuse tugevaim argument on, et julgeolekuriski vähendamiseks on piiri sulgemine lihtsaim ja tõhusaim meede ning et mõju on piiratud. Narva ja opositsiooni tugevaim argument on, et mõju inimestele ja tööhõivele on suurem kui hinnatud ning et riik peab tagama erandid ja toetuse. Eckhart käsitlus ei näita, kumb on õigem. Tema mõte aitab küsida, kas otsus on tehtud sama hoolega, millega teist inimest nähakse.

Eckharti vaimus poliitika tegemine tähendaks kolme asja: nägema teist inimest sama silmaga, millega ma näen iseennast, tegutsema ilma tasu ootamata ja olema maailmas ilma maailma vangiks jäämata. Narva piiri puhul ei ütle see, kas piir tuleks sulgeda, vaid milliste küsimustega otsust kaaluda: kelle pilgu läbi, mis põhjusel ja kellele selle hind langeb.  Saab tuletada neli kriteeriumi, mille järgi hinda hinnata. Need on tõlgendus, mitte otsus selle kohta, kas piiri tuleks sulgeda.

Hind peab olema jagatud. Tõeline armastus see, et ma võtaksin teise head ja halba vastu nii, nagu juhtuks see minuga. Seda mõõdupuud saab kasutada otsustajatele: kas nad kannaksid samasugust kaotust, mida nad teistelt nõuavad? Kui Narva kaotab töökohad ja side sugulastega, siis kas ülejäänud Eesti kannab selle kuluga kaasa, näiteks piirkonna toetuse kaudu? Eckhart kirjeldab Pauluse valmisolekut eralduda Jumalast sõbra pärast. See on vabatahtlik enesest loobumine. Peab loobuma endast, mitte teiste käest asjadest. Seega ei saa lihtsalt öelda Narva elanikele „kannatage, see teeb teid vabaks ja kaitstuks“. Kas poliitikud ka ise on valmis millestki loobuma? Ja millest?

Hind peab olema põhjendatud ilma varjatud eesmärgita. Hind talutavam, kui on selge, mille nimel see tehakse: julgeoleku või signaali. Ebaselge põhjus teeb sama hinna raskemaks. Kui julgeolek on põhjuseks, siis miks ei rakendata meetmeid Eesti-Läti piiril, kust nn. diversandid tulevad?

Piiri sulgemise hind peab olema nähtav ja  süsteemne. Hinna süsteemne käsitlus tähendaks, et riik võtab kulu otsuse osana enda peale, mitte ei jäta seda kõrvalmõjuks. Selle sisu oleks järgmine.

Kulu mõõdetakse enne otsust. Siseminister Taro on öelnud, et mõjutatud on vähesed inimesed ja üksikud ettevõtted, Narva linnapea ja endine linnapea aga kardavad suuremat mõju tööhõivele. Süsteemne lähenemine ei vaidle mõju üle, vaid loendab: kui palju töökohti (piirivalve, toll, logistika, taksod, majutus) ja kui palju peresid on mõjutatud. Humanitaarsed erandid (vanad sugulased, matused) vajavad kirjutatud kriteeriume, mitte juhtumipõhist otsustamist.

Toetus kuulutatakse välja koos sulgemisega. Süsteemne oleks, et toetus on seotud sulgemise kestusega: kui piir on suletud, kehtib ka toetus.  Kui sulgemine on tähtajatu, on vaja kuupäeva, millal kulu ja mõju vaadatakse üle, ning avalikku aruannet selle kohta, mis tegelikult järgnevalt praktikas juhtus.

Exit mobile version