Uued Uudised toovad ära osa ühest Jüri Toomepuu ammusest loost, milles eesti juurtega Ameerikas elav poliitik räägib Siim Kallasest.
“Polegi vist õige öelda, et Siimu luukered on kapis, sest ta petuskeemid on üldiselt teada. Kõige kardetavam riigi julgeolekule on muidugi VEB fondi pangarööv. Võimueliidi esindaja Kallas leidis juba 1994. aastal, et tal on karjääri ja pogrist pääsemise kindlustamiseks vaja asutada koos oma endiste ja uute aatekaaslastega uus partei.
See, kuhu kadus võltsdokumentidega välja võetud 23 miljoni dollarit VEB fondi raha, on Eestis 75 aastaks salastatud, aga ega see vist pelgalt kokkusattumus ei olnud, et kohe pärast seda, kui raha tankistile maksti, loodi hästi finantseeritud Reformi partei ja kasvas ka Kallase jõukus. Putinil pole mingit probleemi tuvastada, kes maksis ja kes said selle tehingu altkäemaksud. Kallast on tal kerge šantažeerida. Cuius testiculos habes, habeas cardia et cerebellum!
Juba okupatsiooni päevil, kui Kallas oli tulihingeline kommunistliku nomenklatuuri liige ja hoiukassade juht, kadusid sealt suured summad töörahva raske vaevaga kogutud säästudest. Moskvast võltsimisi ja raha kadumist uurima saadetud revidendid ei suutnud Kallast trellide taha panna, sest talle pakkus katust tolleaegne kommunistliku partei ministrite nõukogu esimees Bruno Saul isiklikult.
Kallase hüüdnimeks on saanud „10 miljoni dollari mees“ sest tema allkirjaga läks kaduma 10 miljonit dollarit Eesti maksumaksjate raha. Selle petuskeemiga sai ta aga ka ise petta – ta langes sulide ohvriks, kes olid temast osavamad. Ainult ta väljavalitud rahva rahvuskaaslane ja semu Abram Sher sai selle tehingu pealt pool miljonit dollarit matti. Hästi teenis muidugi ka advokaat Simon Levin, Kallase kaitsja 10 miljoni dollari tehingu kohtuprotsessil.
Kohtunik Merle Parts, kes oli ta koalitsioonikaaslase Juhan Partsi abikaasa, mõistis Kallase selles afääris õigeks. Kuigi Ringkonnakohus leidis, et see otsus oli väär, tühistas otsuse ja saatis asja Linnakohtule arutamiseks tagasi, otsustas Linnakohus Kallase uuesti õigeks mõista. Mingil arusaamatul põhjusel prokurör seda edasi ei kaevanud, kuigi kõrgem kohus oli juba leidnud, et otsus on väär.
Brüsselis süüdistati Kallast finantsilistes väärtegudes. Ajal kui Kallas oli Euroopa Kontrollkoja liige, olevat too asutus “lükanud kalevi alla” Euroopa Liidu rahade väärtarvitamise juhtumeid ja harrastanud “kriitika leevendamise, aga ka täieliku kõrvaldamise praktikat” kahtlaste finantstehingute kohta. Kallas hirmutas süüdistajad kohtusse kaebamisega, aga seda ta muidugi ei teinud. Euroopa kohtud ei tööta samuti nagu Eesti kohtud. Seal oleks võinud piinlikud asjad päevavalgele tulla.”
Allikas: Estonian World Review